Tere. Tore, et siin oled!

Blogis anname ülevaate Arula küla tänastest tegemistest nii pildis kui sõnas.

04 aprill 2018

599 aastat möödub Arula esmamainimisest

Kohtume 12.mail kell 14.00 Madsal, uues kõlakojas.
 Pärast aastast pausi on suur rõõm  taaskord kokku saada, et mõnusasti aega veeta. Rääkida mõned lood, kuulata teisi ning võtta üheskoos aeg maha. Tule meie külla vanade tuttavatega kohtuma ja uusi leidma. Tulles võta suvi ja rõõmus meel südames kaasa ning oleks suur rõõm kui soovid midagi ka teiste kokkutulnutega jagada. Too peolauale natuke meelepärast kohvikõrvast nt. koduküpsetatud koogike, puuvili või midagi sügisel purki tehtut ja mida soovid teistega jagada. Meene ja soe söök on teid juba ootamas. Kõlakojas Madsal on lubanud esineda nii külalised kaugemalt kui lähedalt. Iga pakkumine on teretulnud. Seekord on tulemas üks lõõtspillimees ja kandlemängija. Üllatusi on ka.
Raido lubas, et Madsa sportlik rahvas korraldab mõned mõõdukad murumängud lastele ja täiskasvanutele. Nende lastel tuleb laulmine hästi välja ja nad on alati hea meelega olnud nõus esinema. Kõik kes eelmistel aastatel tantsinud ja laulnud on oodatud.
  Peo heaks kordaminekuks võid teatada oma tulekust aadressil arulakyla@gmail.com või telefonil 5218653. Tore kui sul on ilusaid mõtteid seoses kevadpeoga.
Tule, tule perega, tule sõbraga ja osale, muidu jääd Arula asjadest ilma!

         Arula Külaselts


28 märts 2018

Arula karu on ärganud


Arulas Äidu kandis on karu jäljed. Kas on tegemist pahura karuga? 
Olgem ettevaatlikud.

17 märts 2018

Esti Kittuse maalinäitus Tartus


On meeles Aili Vindi jutt lapsepõlve unistustest: "Õhtul vaatasin päikeseloojangut, kuidas päike hakkas värve segama mere peal, ma vaatasin suu ammuli värve ja kelkisin teistele lastele, et kui mina saan suureks ja hakkan kunstnikuks, siis ma maalin nii tulipunase mere, et te hakkate higistama." 


Sellist kunstnikku pole vaja kaugelt otsida, ainult siitsamast Puka kunstikoolist. Värvide dirigendi Esti Kittuse maalidel on nii tunderikas maailm, et neid vaadates hakkab lausa kuum. 
Kuidas on see võimalik. Põnevad, keerulised ja jäljendamatud värvide mängud on kaasa haaranud õpilasi nii lähedalt Pukast kui kaugemalt Arulast ja Otepäält.

Tänulik seltskond kunstinäitusel.
Maalide värvisõnumid võtame siit mälus koju kaasa. Siin tunneme tõelist naudingut kunstist. 
Aitäh, Esti! 

24 veebruar 2018

EV100 Arula külas

Seda kordumatut sündmust tuleb tähistada. Palju õnne, kallis juubilar! See on meie kõigi pidu.
EV 100 puhul tuli Arula külarahvas Vanamõisa Kuutse vahelisele põllule, et paaris olevate heinapallide taustal, kargel pidupäeva hommikul, pilti teha. 

Hiljem saabus veel rahvast ja igaüks leidis omale sobivad 00

Igaühel oma lipp kaasas

Päev on ja tuleb päikeseline

06 veebruar 2018

Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid teada. Kirjanduse valdkond.

Mats Traat – vähemalt pooltsadat teost sisaldav looming on alates 1962. aastal ilmunud esikkogust «Kandilised laulud» olnud sõna otseses mõttes Eestimaad kaardistav. Sarnaselt Tšehhoviga võiks ka tema kohta öelda: kui Lõuna-Eesti peaks kaduma, siis on võimalik seda tema teoste põhjal taastada. Ajaloo lõikes ulatab see teekond kaasajast Põhjasõjani.
Õnnitleme Mats Traati!  

19 detsember 2017

Ahti Tiirmaa Arulaga seotud aretised

Ahti Tiirmaa on aastaid teinud tublit tööd ja aretanud uusi põõsasmarana ja põisenela sorte. 
Nüüd siis Jõuludeks järgnev kingitus:
Maalehe nõuandelisas "Targu talita" nr 50 14.detsembril 2017 on Ahti teinud ülevaate oma suurest aretustööst ka meile. Suvisel aianduspäeval oleme varmad vaatama ja ostma liike mille sordinimed on pandud pühendusega olulistele ja kallitele inimestele või austades oma kodukohta.

16 detsember 2017

Valgamaa tänuüritus

Väike Oliver. 
Valgamaa rahvas hääletas aasta teoks nelja -aastase Tõrva poisi Oliver Kõvaski etteasted telesaates "Väikesed hiiglased". Oliver, kes endale suure hulga inimeste südameid võitis, pälvis tiitli veenva ülekaaluga. Tema poolt hääletas üle 500 Lõuna-Eesti Postimehe lugejat. Kokku osales hääletuses 2026 inimest. Auhinna andis üle aasta teo nominatsiooni autor, endine Valga maavanem Margus Lepik, kes tänas kõiki, kes tal seitsme aastase maavanemaks olemise ajal on aidanud  maakonna traditsioonilisi üritusi korraldada ja läbi viia.
Kultuurikeskusesse kogunes saalitäis tublisid sportlasi, kultuuritöötajaid, noori, sotsiaaltöötajaid ja terviseedendajaid, kelle tegemisi ja panust märgati ning kes tunnustamiseks välja valiti. Üle 150 inimese märgiti ära. Oli ka palju tänulikku publikut.
Seda kõike kajastati Lõuna-Eesti Postimehes. 
Tänuürituse lavastajaks oli Astrid Hallik. Kontsertosas esinesid Põlva spordi- ja tantsukool Meie stuudio, Kabu vilistlasrühm ja Konguta naisansambel Mesi. Õhtujuhtideks olid Luunja Aidateatri näitlejad Mafalda ja Loreida.

Arula kandi rahvast võtsid pidust osa Kaire Jaanus, Kaja Mõts, Eike ja Voldemar Tasa. Valju Aloel tegi pilti. Sirje Lemmik oli juba tööle rutanud kui pildi tegemiseks läks.
Tunnustamisürituse pildid ja lugu ajalehes:

29 november 2017

Mats Traat sai 81

Peaaegu nagu romanss
~~~
Mine kolkasse, süüta seal küünal
vakstuga laual, kust küüritud kiri.
Kaasa paberit võta üks küünar,
tuju, mis pole veel lobjakast viril.
Talumajja aplaagrisse asu,
unusta linnade muusika hele,
head ja halba heaga tasu
ja mõtle kuuskede rohelusele.
~~~


Mõned luuleread Mats Traadi sulest:

Mu aastad kas ei lähe linnas raisku
     kui liha, millel puudub sool?
Neis aastais vedasid sa vilja Pukka,
     töö oli sinu ülikool.
~~~
----------------------------------
Ei karda talu ammu ühtki kratti.
     Kõik põllud – paljas karjamaa.
Kuid sinu hiirelõhnast kaeramatti
     ei siiski maha matta saa.
~~~~
----------------------------------
Su sõrmed kui saarepuuoksad,
nad sebinud rohus ja juustes,
kaeras, rahas ja mullas, jah, mullas.
~~~~

 Mats Traadi 80. sünnipäeval peetud kõnes, ütles Jaan Undusk:"Mitte ükski nimekas eesti poeet ei ole avaldanud nii palju luulekogusid kui Mats Traat ja mitte ükski tuntud prosaist ilmselt nii paljuromaane kui tema.
 Selles tohutus ja samas üllatavalt nivookindlas tekstikorpuses võib ära eksida igaüks, niisiis antagu andeks, kui ka mina."

23 november 2017

Roland Seer ja koomiksid

Täna näidati Ringvaates kuidas koomikseid teha. Grete Lõbu uurimas kuidas koomiksid valmivad.

Animatsioonirežissöör ja -kunstnik Roland Seer ja tema õpilane Mette-Mari Kaljas tõestasid, et koomikseid võib joonistada igal teemal, kaasa arvatud kutseharidusest.
Ringvaate stuudios joonistasid õpetaja ja õpilane Euroopa kutsehariduse nädala raames tunni ajaga koomiksi. Homme, 24. novembril korraldab Tartu Kunstikool 24 tundi vältava koomiksimaratoni, mille jooksul peavad osalejad joonistama 24-leheküljelise koomiksi.
"Olen midagi sarnast mitu korda teinud - see on enesega psühholoogiline võitlemine," tunnistas Seer viidates asjaolule, et kogu kunst peab sündima kohapeal ja ilma ettevalmistuseta.
Juba lapsepõlvest peale koomikseid armastav kunstnik kinnitas, et koomiks on rohkem kui lehesabas ilmuv nali. "On graafilisi novelle, mis on täiesti tõsiseid," ütles ta. "Eestis on koomiksikultuur seni üsna kidur."
Otse õpetaja silme all nähtavaid edusamme teinud Mette-Mari Kaljas arvas, et koomiksid jäävad tulevikus pigem harrastuseks, oma kutsena näeb ta graafilist disaini ja animatsioon

Märka Tegusaid Ühendusi

Valgamaa parimad MTÜ-d said tunnustuse
 Valgas Tiina Loomemajas toimus Valgamaa MTÜ-de aastaseminar Märka Tegusaid Ühendusi, mille raames tunnustati maakonna tublimaid MTÜ-sid.
Konkursile Valgamaa MTÜ ja Väärt kodupaik 2017 laekus 14 kandidaati, tunnustuse pälvisid MTÜ Epre Arendus, MTÜ Mäe Koda, MTÜ LC Tõrva Mari ja väärt kodupaigana tunnustati Nõuni kogukonda.
Tunnustatute tegevusi tutvustavad videoklipid on leitavad siit:
https://www.youtube.com/watch?v=N_QUTvRshuw
https://www.youtube.com/watch?v=JivwnBIM7os&t=1s
https://www.youtube.com/watch?v=3EzvzqxztfA
https://www.youtube.com/watch?v=Fqq15Ba_R3M&t=57s


Teised esitatud kandidaadid olid Taagepera küla, Arula küla, Vidrike  küla, MTÜ Valga Arvutikeskus, Stuudio Tiina, Valgamaa Parkinsoni Haigete Selts, Otepää Naisselts, Karula-Lüllemäe Tervise ja Spordikeskus,   Valga Muuseumisõprade Selts ja Mulgi Mekk MTÜ.
MTÜ seminar ja tunnustussündmus Märka Tegusaid Ühendusi toimus kuuendat aastat, selle aja jooksul on tunnustamiseks esitatud  82 ühingut ning tunnustatud 32 ühingut.
Tunnustamisele eelnes seminar, mille raames rääkis talu- ja blogi pidamisest Valgamaal Mart Kase Kalde talust. Mõniste Muusikapesa toimetamistest andis ülevaate Kadri G Laube ning Tiina Loomemaja saamisloost ja majas toimuvatest tegevustest kõneles Tiina Saarmann.
Seminari Märka Tegusaid Ühendusi korraldas Valgamaa Arenguagentuur koostöös Valgamaa Kodukandi Ühendusega, sündmust rahastasid Kodanikuühiskonna sihtkapital ja Valga Maavalitsus.

12 september 2017

Mae Juske kutsub kõiki Hellenurme

Krabatimäng Hellenurme vesiveskis
Vana vendi legend, ajatu lugu saatanlikust veskist ja hulkurpoiss Krabatist: veskisellist ja nõiameistri õpilasest.
Igaüks meist peab vähemalt kord elus Krabatimängu päriselt läbi mängima. Tuleb otsustada, kas tiireleda eluveskis veskirattana ja lasta end voolul juhtida, või lõhkuda kindel voolusäng ja astuda koos armastatuga vabasse aga ebakindlasse maailma.
Aga nüüd! Nüüd mängitakse Krabatimängu täitsa ehedas vesiveskis, väga sarnases kohas, kus kunagi aastakümneid tagasi härra Preussler Krabati lugu alustas. Ja veel vägevamaks teeb need etendused see, et T-Teater jätab Krabati ja selle toreda mänguga Hellenurme Vesiveskis hüvasti. See tähendab seda, et Hellenurmes on täiesti viimane võimalus sellest maagilisest seiklusest osa saada.

11 august 2017

80 aastat tagasi Kuudsemäel

1937. aasta Postimees kirjutab, et Arulas Kuudsemäel toimus kaitseliidu purilendurite lennuharjutuslaager.
http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=wabamaa19370913.1.5
Ligi poolsada purilennukit Kuudsemäel.
Ilmselt sellepärast Arula noormehed on ehitanud ka ise purilennukit ja sellega Kuudsemäelt proovinud alla lennata. Sellest rääkisid Juhan Seer ja Jaan Lain.




25 juuli 2017

Arula film "EV100 igas külas"

Tere head sõbrad!

Paul tegi Arula filmi kallal veidi veel tööd ja nüüd saame öelda, et see on valmis. Panen siia lingi, kust saate filmi ka endale alla laadida.
Avalikkuse ette tuleb see klipp Maapäeval, 5. augustil, Vana-Võidus, „EV100 igas külas avaüritusel“. Kuuldavasti pidi kohal olema ka proua president.
Suur aitäh teile kõigile, et aitasite kaasa filmi valmimisele!
Kõlavaid laule ja kaasahaaravaid etendusi uuel laululaval!
Tervitustega 
Aili

04 juuli 2017

Ernst Carl Kessler sündis Arulas

Ernst Carl Kessler (1808-1863) oli Eesti üks tuntumaid 19. sajandi oreliehitajaid, kes ehitas aastatel 1833-1863 vähemalt 123 orelit üle Eesti ning kaugemalegi.

Ernst Carl Kessler sündis 1808. aasta juulis või augustis Tartumaal Arulas, saksapäraselt Arrolis. Tema isa Johann Friedrich Kessler pidas kingsepa- ja möldriametit. Arvatavasti asus perekond 1818. aastal elama Tartusse, sest selle aasta 20. juulil võeti Ernst vastu Tartu Kreiskooli kolmandasse klassi.
Ernst Carl leeritati 11. aprillil 1826. aastal Tartu Jaani kirikus. Tollal 17-aastane noormees õppis juba Tartus pillimeister Maieri juures. Umbes 1830. aasta paiku rändas Kessler välismaale, kust naasis hiljemalt 1834. aasta jaanuariks. On tõenäoline, et oreliehitust õppis ta välismaal. Nõuab veel uurimist, kui kaua täpselt, millises riigis ja millise meistri käe all.
Kessler abiellus Paidest pärit Fanny Elisabeth Rollwageniga, kelle isa Wilhelm Ludwig Rollwagen pidas kooliõpetajaametit.
Ernsti ja Fanny perre sündis seni leitud andmete kohaselt seitse last, kolm poega ja neli tütart. Ernst Carl Kessler suri 8. augustil 1863 südamerikke tagajärjel, olles vaid 55-aastane.

Otepää kirikus on Ernst Kessleri orel aastast 1853. Ühe manuaali ja 16 registriga. Remonditud põhjalikult aastal 1989, muuhulgas paigaldati kompressor. Häälestati viimati Hardo Kriisa poolt 2009 aastal. Kasutatakse suvepoolaastal igal pühapäeval ja talvel pühadel. Talvekirikus asub harmoonium, mis heas seisus. Orelit on varem kasutatud kontserttegevuseks.
Ernst Carl Kessler töötas Tartus 19. sajandi keskel, ta ehitas elu jooksul umbes 120 orelit.
Need olid enamasti väikesed 5–8 registriga pillid, mis olid ehitatud kirikute ja koolimajade jaoks, aga ka koduorelid.

Suurim tema ehitatuist säilinud orel on Otepää kiriku 12 registriga orel. 

Säilinud orelid on Alaskas Sitkas, Nõmme Rahu kirikus, Otepää Maarja kirikus, Karksi Peetri kirikusja Taagepera Jaani kirikus.
Kessler ehitas väikesi, kuid kvaliteetseid oreleid.
Kessleri oreleid
1834 Rõngu
1839 Puhja
1839 Torma
1842 Urvaste (orel asub lahtivõetuna kiriku ruumes)
1843 Saarde
1844 Võnnu (asub Tallinnas Nõmme Rahu kirikus)
1844 Sitka (Alaskal, säilinud)
1844 Viljandi Jaani (pandi 1900. aastal müüki)
1844 Alatskivi
1848 Karksi Peetri (säilinud)
1848 Paide
1848 Kärla
1850 Halliste (hävis põlengus 1863. aastal)
1853 Otepää (säilinud)
1853 Paistu
1854 Harju-Jaani
1856 Kursi (pandi müüki)
1857 Räpina
1860 Tartu Ülikooli kirik
1863 Taagepera (säilinud)


20 juuni 2017

Arula kõlakoja avamine Madsal

18.juunil toimus Arula külas, Madsal, kõlakoja avamine. 
Kinnitati pidulikult tahvel "EV100".

Pildil on külarahvas koos esinejatega. Foto: Maris Ojasuu

Madsal laagris olevad lapsed olid meile 18. juuniks toreda kava kokku pannud

Seda kõike juhtis Kaire Nurja kes teadis esinejate kohta kõike

Sel päeval toimus ka Arula filmi tegemine 

Kõlakoja näol on kingitus EV100-le
Arula kogukonnal ja külalistel on nüüd kooskäimise koht. 

Siin saab koos väärikalt külapidu pidada, sportida, juttu vesta, külalistega kohtuda. 
Nii ilusat ja uhket esinemiskohta pole meil Arula mail kunagi olnud. Alles see oli, kui tuldi mõttega välja, ja siin see ongi.

Tubli Tartu Kalevi rahvas koos Madsa laagriga oli meile nõus esimesed esinemised tegema ja kõlakoja proovile panema.
 Esimesena laulis meie hõbehäälne Robin Tirooli kägu.  

    Arula külavanem Voldemar Tasa kinkis kõlakojale termomeetri, et esinejate temperament ikka kontrolli all oleks. Ta tänas Otepää külade kogukondi kes aitasid kõlakoja valmimisele kaasa.




Piruett sillas

Koosveedetud aeg aitab kaasa ja annab võimaluse pärandi säilimisele, rikastab meie kohalikku elukeskkonda. Arulal ja Madsal on olnud pikk ja väärikas ajalugu. Peaaegu 600 aastast lugu on võimalik jälgida kui teete jalutuskäigu meie blogi ajalooveebi.



 

   Arula rahvas soovis: palju ilusaid hetki siinolijatele ja tulevikus tulijatele! 








Veel meie plaanidest:
Järgmisel, 2018. aastal, tahame trükki anda Mauri Mändoja raamatu "Arula päästetud pärimused".
Valmistume Arula 600. juubeli tähistamiseks 2019. aastal. Arula ajaloo raiume siis kivisse.

Õhtu lõpetamisel käisime Soome Laiakivil munade veeretamise mägu mängimas 

Selle mängu võitja oli meie Robin

Soome talu oli meile rohkem kui kilomeeter imelist teed muruks niitnud üle oma heinamaa. Emalättel ootas meid Alliku talu rahvas. Täname ürituse ettevalmistajaid ja läbiviijaid.
Oli tore päev! 

25 mai 2017

Kevadine Arula

Kured ootamatult sadanud lumel

Ema ootamas

Kobraste tööpõld on lai. Jätkuks ainult puid.

Sookured ümber maja

Üks tants käib kogu aeg hoolimata lumest ja rahest.

Oh imet, mis koerakuudi katuse alt välja tuli.


24 mai 2017

RMK Valgamaa orienteerumispäevak Arulas

RMK Valgamaa orienteerumispäevaku start oli 3 mail Järve talu vastas, Ruusa talu põllul.

Otepää lapsed Tehvandi staadionil.
24. mai oli aga ülemaailmne orienteerumispäev. Eelmisel aastal osales 81 riigist 252 927 orienteerujat, siis sel aastal oli meid rohkem.

Or päevakul plaani pidamas. Millist rada valida.

Kes jooksis rajal, kes ootas

Kes aitas punkte maha võtta

10. mail toimusid Valgamaa koolide individuaal-võistkondlikud karikavõistlused orienteerumises Pühajärvel.
Päike meelitas ka täiskasvanuid tänuliku publiku hulka.

Arula inimesi võis siingi abilistena kohata