Tere. Tore, et siin oled!

Blogis anname ülevaate Arula küla tänastest tegemistest nii pildis kui sõnas.

10 aprill 2017

29. aprillil tähistame Arula 598. aastapäeva

Kohtume 29. aprillil kell 14.00 Lutsul. Tule meie külla vanade tuttavatega kohtuma ja uusi leidma. 
Tule, tule perega, tule sõbraga ja osale, muidu jääd Arula asjadest ilma! 
Pärast aastast pausi on suur rõõm taaskord kokku saada, et mõnusasti aega veeta. Rääkida mõned lood, kuulata teisi ning võtta üheskoos aeg maha.  

Tulles võta suvi ja rõõmus meel südames kaasa ning oleks suur rõõm kui soovid midagi ka teiste kokkutulnutega jagada. Too peolauale natuke meelepärast kohvikõrvast nt. koduküpsetatud koogike, puuvili või midagi sügisel purki tehtut ja mida soovid nüüd teistega jagada.
Meene ja soe söök on teid juba ootamas. Saame kanuutada, orienteeruda, vaadata Lendteatrit...

Peo heaks kordaminekuks võid teatada oma tulekust aadressil arulakyla@gmail.com või tel.5218653.
Meie ühist pidu võid toetada (10.- ) EE311010202008060005 SEB Voldemar Tasa, selgitus Arula pidu, nimed. Lapsed kuni 12 aastat tasuta. Kui võimalik anna ikka teada, kas oled tulemas. 
Tule, tule perega, tule sõbraga ja osale, muidu jääd Arula asjadest ilma! 
Osakem üheskoos rõõme korrutada, muresid jagada, unistusi liita ja pettumusi rahustada, siis oleme ikka tugevamad.

14 märts 2017

Järgmise aasta jõulufilmi tehakse Arulas

"Eia jõulud Tondikakul" castingu trailer - YouTube

Järgmise aasta jõuludeks valmib Eestis jõulufilm "Eia jõulud Tondikakul". Esimene tutvustav treiler valmis Arula külas Lutsu talu ümbruses. Siin plaanitakse üles võtta suurem osa uuest linateosest.
Anu Auna kirjutatud helge koguperelugu:
 http://kultuur.err.ee/315802/jargmise-aasta-lopuks-valmib-eesti-enda-joulufilm

28 veebruar 2017

Meie Robin Laulukarusellil

Robini tubli esinemine Laulukarussellil:
Robini tubli esinemine Laulukarussellil.
Robin sai edasi poolfinaali aga jäi salvestuse ajaks haigeks. Sellega said teised osalejad parema võiduvõimaluse.

19 jaanuar 2017

Animafilm "A Game of Identity"


Itaalia esimesel üleriigilisel noorte kunstibiennaalil Roomas osalenud Tartu kunstikooli õpilaste animafilm «A Game of Identity» võitis publikuauhinna, teatas täna Itaalia Eesti selts.
Tore teada, et Ronald Seer juhendas Tartu Kunstikooli õpilaste võidutööd Roomas.

Vaata veel:
http://tartu.postimees.ee/3981815/tartu-kunstikooli-opilaste-animafilm-voitis-roomas-publikuauhinna

25 detsember 2016

Häid pühi!

Me ei soovi Jõuludeks palju.
 Kui sa seda loed, siis võid tunda ennast terve, rõõmsa ja armastatuna.
Rõõmuküllast pühadeaega kõigile.

Nõuni jõulumemm ja jõulutaat ei unusta Arulat. Kihutavad veel oma ATV-ga ringi.
Täname!

18 detsember 2016

Valgamaa tänuüritus

Valga maavanem Margus Lepik ja omavalitsuste liidu esimees Agu Kabrits võõrustasid reedel Valgamaa tänuüritusele kutsutuid. Pidulikule koosviibimisele oli kogunenud ligi 400 külalist. Valga Kultuuri- ja huvialakeskuses anti üle Valgamaa Spordiliidu ja Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi aastapreemiad, tunnustati noori, maakonna terviseedendajaid ning kuulutai väljamaakonna aasta tegu 2016.  
Vaata:
https://www.facebook.com/valgamaavalitsus/photos/a.1840959926151996.1073741917.1400794960168497/1840960686151920/?type=3&theater


MTÜ Arula külaseltsi tunnustati kui parimat tervist edendavat kogukonda. 
Siinjuures täname kõiki, kes on võtnud osa ja andnud oma panuse tervisekäitumist soodustavatesse ettevõtmistesse. Meie külas on Tartu Maratoni lühiraja start ja paljud on andnud oma panuse nii talvel kui ka suvel Matu, Kannistiku ja Pangodi TP teenindusse. Omaküla rahvast näeb nii suusa- kui rattarajal. Orienteerumisega seotud ürituste ajal lüüakse kaasa nii korralduses kui radade tegemises. Ikka rõõmsameelset  osavõttu ja kaasaelamist ühisettevõtmistes!



27 november 2016

Arula küla tunnustussündmusel Lüllemäel

Arula küla oli kutsutud Lüllemäele, kus toimus konkursi Valgamaa MTÜ ja Väärt Kodupaik 2016 nominentide tunnustamine, üritusel Märka tegusaid ühendusi.
Tervitussõnad ütles kõigile Aet Arula. 

Ettekanne "Hoolivus kui elustiil" oli Enno Tanilaselt. 
Väärtuspõhimõtetest rääkis Mari-Mall Feldschmidt.  Ta viis läbi väärtuste mängu -
 mis määrab meie käitumist erinevates olukordades?
Seminari läbivaks teemaks oli hoolimine.


Maavanema käepigistust ja tunnustust võtavad vastu: Voldemar Tasa, Juhan Seer, Eike Tasa, Mauri Mändoja. 

Meile oli ka suur üllatus. Teadlaste Ümarlauad "Struve kaar 200" Tartu Ülikooli ja Eesti Loodusuurijate Seltsi juures koordinaator, majandusdoktor Hillar Kala andis Arula külaseltsile tänukirja. Tunnustas ja tänas maailma kultuuripärandi objekti - Struve meridiaanikaare väärindamise eest - kaare mõõdistamise 200. juubeliaastal, Arula punktis, Struve signaaltorni taasavamise toetamise eest.
Vaata ka:
http://m.postimees.ee/section/1690/3925195
https://www.youtube.com/watch?v=SIQouzHmvPE


Arula ja Nõuni ühendas minevikus Mats Traat

Nõuni kutsuti meid pühapäeval kui Nõuni kultuurimajas oli ÜLE-VALLA jõulupidu.
Arula küla poolt andsime tervitused üle. Sai ette loetud katkend selle aasta Loomingust Mats Traadi "Hoffmanni tilgad", kus kirjeldati meie kunagise ühise, Palupera valla lugu, Arula noorteühing "Laine" ja 1939. aasta lõikuspeo pidamist Arula seltsimajas. 
Marika Viks oli Mats Traadi teoste eksponeerimiseks terve riiuli lavale pannud, kus ei puudunud ka kooliaegsed pildid. Meil Arulas algas tulevase kirjaniku kooliaeg aga jätkus juba Nõunis. Tõestuseks olid pildid riiulis.


Pilte ja teemasid jätkus terveks õhtuks.

Nõunis on naised tantsuhimulised. Ega siin kaua ei jutustata. Esinesid peotantsijad, 
Tartesed tõmbasid lõõtsa, lauldi ja tantsiti.




08 november 2016

Mats Traat 80

23. novembril sai 80. aastaseks, Arula mail suures Kuudse talus sündinud, kirjanik Mats Traat.
Pühajärve Põhikooli aulas esitati läbilõige tema loomingust.


Avasõnad ütles Pühajärve Raamatukogu juhataja Ly Haaviste. 

Esitati Mats Traadi luulet.

Pühajärve Põhikoolis on tõsiselt võetud ja loomingu esitajateks tublid noored leitud.

Nägime ja kuulsime kui raske oli vanasti kaugekõnet saada.





Sõna anti Arula rahvale. Eike Tasa räägib Mats Traadi seosest praeguse Arula külaga.

Näitleja Helgur Rosenthal tänas kuulama tulnud lapsi ja esitas mõned proosakatkendid teostest.
Midagi ilmekat ja meeldejäävat. Näitleja terava, valusa, peene ja pingul Traadi proosa esitlus, pani saali kuulama.

Särav Helju Kalme, seotud Pühajärve kandiga, tuli meile külla Parksepalt. 
Väsimatult jutuvestjalt paluti veel lisapala ja me elasime kõik kaasa tema esitusele. 
Helju Kalme, harukordse soojuse ja energiaga, sai kohe omaseks. Tema jutte saab kuulata ka plaadilt.
Tänud talle kaugelt tulemast ja meiega olemast!

Tore on tõdeda, et Rannu rahvas on Mats Traadile pannud pingi ja esitanud tema loomingut.
Seda saab vaadata:


20 oktoober 2016

Otepää lahtised meistrivõistlused ja Valgamaa orienteerumispäevakute lõpetamine Madsal 9. oktoobril

 Otepää lahtiste meistrivõistluste start orienteerumises anti Meegastel, Struve Arula punkti juures.

Volli enne ühisstarti kaarte jagamas.

Anneli Arro, Liivi Parik, Pille Illak ja Leili Prants finišis.

Pärast võistlust Valgamaa orienteerumispäevakute lõpetamine Madsal.






10 september 2016

Roland Seer punasel vaibal

Rootsi-Eesti animafilmi "Amalimbo" piduliku esilinastuse eel mõõtsid punast vaipa peaprodutsent Johanna Lind (fotol vasakult), noor näitleja Margaretha Ulfendahl, kunstnik ja peaanimaator Roland Seer, režissöör Juan Pablo Libossart, helilooja Åsa Carlson ja kaasprodutsent Marianne Ostrat.
Vaata artiklit:
http://kultuur.postimees.ee/v2/3831597/fototabamus-eestlased-veneetsia-filmifestivali-punasel-vaibal?_ga=1.239926657.3410371.1417253590

07 september 2016

Seenenädal tuleb taas

Mürgiste ja söödavate seente näitused ja teemapäevad Pühajärvel, Otepääl.



T, 13. septembril kell 11.00-14.00 teemapäev Pühajärve Põhikoolis.
(läbiviija Margit Turb).

K, 14. septembril kell 11.00-14.00 Otepää Gümnaasiumis.
(läbiviija Margit Turb).

03 september 2016

Kutse täikale

                                                  Miti küla traditsiooniks muutuv täika. 
 Võimalus pagasnikutäikast osa võtta.
Naabrid kutsuvad.

Roland Seer Veneetsia filmifestivalil.

Rootsi-Eesti ühistööna valminud lühianimafilm "Amalimbo" valiti 73. Veneetsia rahvusvahelise filmifestivali Orizzonti lühifilmide võistlusprogrammi. "Amalimbo" stsenarist ja režissöör on Stockholmis elav argentiinlane Juan Pablo Libossart ning kunstnik ja peaanimaator on eestlane Roland Seer. Veneetsia filmifestival on maailma vanim filmifestival ning koos Cannes’i ja Berliiniga üks kolmest maailma olulisimast filmifestivalist.
73. Veneetsia Rahvusvaheline Filmifestival toimub 31. augustist 10. septembrini Itaalias. Eestist on Veneetsia filmifestivalil osalenud varasemalt 2007. aastal Veiko Õunpuu “Sügisball” ning 2008. aastal Tanel Toomi lühimängufilm “Teine tulemine”.

21 august 2016

Soome Laiakivi - Otepää kõrgustiku suurim

Soome Laiakivi on taasavastatud ja muutumas matkajate meelisobjektiks. Mauri Mändoja, toetudes emeriitprofessor E.Pirruse ja akadeemik A.Raukase uuringutele, on koos tegusa maaomaniku A.Antonsiga, suure töö ära teinud. Kivi ümbruse on Soome talu tormimurrust puhastatud ja metsaservas ilutseb infotahvel. 

Mine ise ja vaata kui suur on Soome Laiakivi.

Soome Laiakivi on siia jõudnud jääajal kui Euroopat kattis kuni 2 km paksune jääkiht.
Soome Laiakivi kivimilisel koostisel - ei ole piisavalt selgeid erijooni, mis võimaldaks rahnu päritolukohta Soome kaljukivimite lähtealal täpsemalt määrata. Arvestades mandrijää üldist liikumissuunda Eesti territooriumil võib arvata, et kivi saabus Otepää alale otse üle Soome lahe umbes Tallinna - Loksa vahemikus. Ka Soome lõunakaldal paljanduvate kivimite seas puuduvad üheselt määratavad juhtkivimid. Igal juhul on Soome Laiakivi läbi teinud pika rännutee liikuva liustikujää sisemuses, millest annab tunnistust rahnu kõrge ümardumisaste ja välispinna siledus. Nende tunnuste valguses pakubki Soome Laiakivi erilist huvi, kui Otepää kõrgustiku suurim, sest nii suuri rahne on viimase jääaja jooksul jõudnud Lõuna-Eestisse üpris vähe.
Aastal 2001 algatati rahvusvaheline projekt optiliselt stimuleeritud luminestsentsnähtuste ja berülliumimeetodi kasutamisvõimaluste selgitamiseks mitmesuguste geoloogiliste ülesannete lahendamiseks. Arvestades rahnude viibimist otsese päikesevalguse mõjusfääris ja nende kestvat viibimist kosmilise kiirguse all.
Otsustati täpsustada, millal uuritavad rahnud liustikust välja sulasid. Soome Laiakivi juurest linnulennult umbes kahe kilomeetri kaugusel Äidu Rehekivi uuringud näitasid, et ümbruskond vabanes mandrijää kohutavast koormast - mis oli kohati 1500-2000 m paks - 13 031+-1037 aastat tagasi. Eesti alal kestis liustikumassi sulamine umbes 2000 aastat. Kogu Eesti territoorium vabanes mandrijääst lõplikult 11 100 aastat tagasi.
Sinililled ei valeta, aga päristõde on kivides.”
A. H. Tammsaare

Kombestikust minevikus Soome Laiakivi juures.
Ümbruskonna karjapoisid käisid Soome Laiakivi juures kiviveeretamise mängu, „katškiid“, mängimas. Pulmade ja muude pidustuste ajal käidi kivi juures ning räägitakse, et noorpaarid jalutasid ümber kivi.

Pärimuse jätja: Ivo Kongot

18 august 2016

Matk Struve kaare Simuna-Võivere baasjoonel

Head Struve kaare sõbrad!

Kutsume Teid laupäeval, 27. augustil matkale. Kohtume Simuna punktis kell 11. 




Rohkem infot:

Liivika Harjo koos perega Meegastemäel Arula punkti uurimas.

30 juuli 2016

Struve Meegastel ja Arulas

Täname kõiki, kes osalesid Struve Arula punkti taasavamisel, kaunil Meegaste talu õuel. 
Avasõnad Teadlaste Ümarlaua poolt ütles majandusdoktor ja ajaloohuviline Hillar Kala, kes oli ka ürituse initsiaator. Kõige väiksemate kohaletulnutega oli meid kokku  62. Päev oli päikesepaisteline, ettekanded kaasahaaravad ja kui kohvilauda jõudsime, siis tuli alles pilditegemise mõte.

Valju Aloel pildid: http://valjualoel.pixieset.com/struvegeodeetilisekaaremeegastepunktitaasavamine/

Vaata Struve punkte Eestis:
http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU41&user_id=at&bbox=384994.735095869,6388742.98303372,750768.876051287,6609862.29601379&setlegend=UU41_STRUVE=1,UU41_topo=0,UU41_ajarel=1&LANG=1

Tõnu Tämm on ehitanud Meegastele Struve Signali Arrol 3x vähendatud koopia. Kõrval on eksponeeritud Struve kaare tugipunktid Eestis ning ortofoto koos Tartu Maratoni põhiraja ja õue läbiva Tartu Rattamaratoni rajaga.
 Vaata Meegaste talu pilte:

Puka vallavanem Andrus Looskari tänab kõiki. Ta on ise võimatuks osutunud ülesanded teoks teinud. Uhked viidad Pukas, Pühajärvel ja Meegastel on paigas. Üks kuu tihedat kirjavahetust, helistamisi, parendamisi ja piirkonnas ongi uus turismiobjekt koos teeviitadega valmis. 
Trükisoe infostend saabus 15 min enne ürituse algust kohale. Ennastsalgava panuse andis Otepää Turismiinfokeskus,  Ene Reedi eestvedamisel. 

Pärast maavanema Margus Lepiku ja Arula Külaseltsi esindaja Voldemar Tasa sõnavõttu, saadeti neli sümboolset sõnumit pallidega taevalaotusse. Kes tahab aimu saada sellest pidulikust momendist, võib kuulata taustaks kõlanud trompetihelisid:

Meridiaanikaare mõõtmisest rääkisid teadlased: astronoomiadoktor Tõnu Viik, geodeesiaprofessor Jüri Randjärv, ajaloodoktor Lea Leppik ja teised. Külaliste hulgas olid ka astronoomid Helle ja Jaak Jaaniste. Kahepeale kokku on nad panustanud astronoomia populariseerimisse üle 60. aasta. Muinsuskaitsest oli kohal Riin Alatalu. Kes on Rahvusvahelise kultuuripärandi komitee ICLAFI asepresident. Ta loodab leida rahvusvahelisest praktikast Eesti jaoks häid eeskujusid ja lahendusi nii seadusandluse kui rahastamise küsimuses. 
Maa-ameti geodeesiaosakonna nõunik ja UNESCO Struve meridiaanikaare koordineerimiskomitee liige, tehnikadoktor Karin Kollo meenutas igaaastast matka Simuna-Võivere baasjoone otspunktide vahel.
 Eesti Geodeetide Ühingult tuli juba 2010. aastal ettepanek kujundada igal aastal toimuva ja mõlemaid otspunkte hõlmava ürituse traditsioon, kuhu kaasataks ka laiemat üldsust. See annaks põhjust UNESCO kultuuripärandisse kuuluvaid objekte sagedamini laiemalt tutvustada ning Struve tegevusest ja selle olulisusest tihedamalt juttu teha.
Meie meeldivast keskustelust võtsid osa MTÜ Iru Ämma Klubi liikmena Arno Kannike, Taheva vallavalitsusest Monika Rogenbaum ja Hille Tamman. Arno Kannike filmis kogu üritust ja loodame, et ta jagab seda ka meiega.


Tähelepanelik vaatleja 

Tulevikuks head koostööd soovides MTÜ Võivere Tuuleveski Struve punkti rahvaga.  

Loodus pakub imelisi võimalusi.
Fotod E.Tasa
Valgamaalane kajastas üritust.
Mine vaata ka lavastust: "Julie ja tähed"
http://www.vanemuine.ee/repertuaar/julie-ja-tahed/
Loe lavastusest: http://www.vanemuine.ee/artiklid/uhe-naise-luhike-kuid-sarav-tahelend/



15 juuli 2016

Struve kaare ajaloolise signaaltorni avamine



Lugupeetud loodusesõber ja Struve kaare huviline!

2016. aasta juuli lõpus möödub 200 aastat ajast, mil Lõuna-Eesti mägedelt algas Liivimaa astronoomilis-trigonomeetriline mõõdistamine, millest kasvas välja hilisem maailma kultuurilukku jõudnud Struve pika meridiaanikaare mõõtmine.


Kutsume Sind reedel, 29. juulil kell 14.00 
tollase sündmuspaiga ühte kaunimasse tsentrisse – 207 m kõrgusele Meegastemäe tippu, kus Meegaste turismitalu õuel toimub
 STRUVE KAARE AJALOOLISE SIGNAALTORNI  AVAMINE.
Ootame kõiki Struve kaare sõpru. 
Tervitustega esinevad Valgamaa ja kohalike kogukondade juhid.
Ajaloolisi sündmusi meenutavad ja kommenteerivad teadlased Hillar Kala, prof. Jüri Randjärv, Tõnu Viik jt.

Kellel aega, jõudu ja huvi jätkub, on oodatud kell 16.00 samas toimuvatele mõttetalgutele, et üheskoos arutada Struve kaare punktide põhjal loodus- ja kultuuriturismi toodete/ marsruutide väljaarendamist.

30 juuni 2016

Otepää 900

Otepää 900. juubeli pidustuste raames toimub 2. juulil 2016 festival "Nuustaku-Pariis",
 mis on kantud ideest - enne, kui lähed Pariisi, käi ära Nuustakul!
  Kogu kava vaata www.otepaa.ee/otepaa900
http://www.otepaa.ee/kaart

29 juuni 2016

Struve punkt Meegastel

 Nii leitigi Karin Kollo abiga õige Struve meridiaani punkt Meegaste mäel. Meegaste turismitalu peremees Tõnu Tämm lööb vaia paika. Siia see uus Signal tuleb. Foto E.Tasa
Mauri Mändoja ja Voldemar Tasa on seda ajaloolist hetke tunnistamas. Kõik elame kaasa, oli ju punkti nimigi Arula (Arrol). Ikka Arula mõisa järgi. Seda ettevõtmist toetas tolleaegne Arula mõisnik 
 rittmeister Adolph von Wulf




***
 Käisime ka Harimäel Struve punkti otsimas. Torni juures parklas oli ilus vaade Tartu Maratoni rajale ja võis ette kujutada, "kui seda metsa ees ei oleks",  kust paistis Arroli signal Meegastel, kust Helme kiriku torn, Hummuli, Essemäe ja Opekalnsi signal.
 Struve koduõpetaja ajast ja Sangastes elamisest on kirjutanud Tõnu Viik:   Struve oli krahv Bergi poegade koduõpetajaks. Nii veetis ta oma suved Sangastes ja ilmselt seal küpses ta plaan edaspidi ka maamõõtmisega tegelda. On teada, et ta Sangastes harjutas maamõõdukunsti, sest 1812.aasta suvel võttis Vene armee patrull ta kinni, kahtlustatuna salakuulamises Prantsusmaa kasuks. Sest kui ikka üks ratsamees mingi keerulise aparaadiga – Struve oli nimelt oma raha eest ostetud Troughtoni sekstanti proovimas – ringi kappab, siis on ta ilmtingimata Prantsuse spioon! Asi lahenes alles Pärnu sõjakohtus. 
Loe veel: http://www.egu.ee/uploads/userfiles/file/geodeet/geo32_viik.pdf
Loe veel: http://reisiajakiri.gomaailm.ee/struve-geodeetiline-kaar/
Vaata ja kuula: http://www.uttv.ee/naita?id=20771&keel=eng
Teised obsarvatooriumid:   http://www.muuseum.ut.ee/vveraamat/pages/12_1.html

***
 Heino Kängsepa sõnul asus praeguse Harimäe vaatetorni asupaigas veel eelmisel sajandil jahimaja, mille ruumides käisid peale jahimeeste koos ka ärksamad ja ettevõtlikumad kohaliku haridus- ning seltsielu edendajad.
Loe: http://elu24.postimees.ee/161164/uus-malestusmark-meenutab-restu-kandi-hiilgeaegu

 ***
Eesti Loodus 2/2013  lk.10
 http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus02_2013.pdf
Harimäel asus üks Wilhelm Struve kindelpunktidest, kui ta 19. sajandi alguses määras esimest korda Eesti ala kõrgussuhteid. Praegusajal on Struve rajatud tornist säilinud vaid kivialus.
 Hiljem paiknes siin Sangaste krahvi jahiloss. 
*** 

Mats Traat (1936)

Vaata ja imesta:
lõppematu mets lõpeb
pilgule avaneb puust eesti Eiffel

Üllatusvaade tornist
lõikab laialt lahti laotuse
nii kaugele kui silm ulatub
üle hüljatushalja Liivimaa
kus maastik minetanud mineviku –
siit ülalt tahaks valju häälega lugeda
soojad vihmapiisad haavlitena
rabisemas vastu selga
läbistamata tajumust
tolmlevast rukkist

Kadunud krahv 
kõva kuulmisega
puhub jahilossi ees sarve

kõneleb kevadel 1906
pärast punast aastat
Sangaste kihelkonnakooli lõpetajatele
grüünes lõkketule ääres
asjust mida muuta ei saa
paneb südamele: õppige pillimängu

Vihm tugevneb toksib transis rähnina
torni käsipuud
kõmisevat taevatreppi

läbi tulevikuähma ei tungi
tänapäevlase tühinägelik pilk
tõesti haub vapustusi aeg
kas uusi vanu
oleneb vaatepunktist

2005 aastal