Tere. Tore, et siin oled!

Blogis anname ülevaate Arula küla tänastest tegemistest nii pildis kui sõnas.

29 detsember 2013

Head aastavahetust

On aastas olnud halba ja head,
ehk parandatud mõned vead.


On eksitud ja tehtud vigu,
me tahte järgi kõik ei liigu.


Need selle aasta mured-mõõnad,
las jäävad seljataha rõõmsalt,
sest saabumas on aasta uus
ja maha jäävad 12 kuud.


Sa homses päevas leia hetk,
et teha möödunule retk.


Meenuta veel veidi aega,
ava oma elulaegas.


Sealt võta kaasa kõik, mis hea
ning lähedasi meeles pea.


Halb ja mured jäta maha,
vana-aasta ukse taha.



HEAD VANA- AASTA LÕPPU JA UUE ALGUST SOOVIB TEIE ARULA KÜLA!

20 detsember 2013

Leonhard Praks ja Arula küla

Jõuluaeg toob häid soove ja tervitusi ikka inimestelt kellega sa oled aastaid ühel või teisel moel suhelnud.
See oli vist 12 aastat tagasi kui Lutsu tallu tulid oma kunagist vanaisa sünnipaika otsima esimest korda Prakside järeltulijad. Leonhard Praksile, kes elas Austraalias, taheti saata fotosid Arula kandist. Tehti palju pilte Praksi mäest, mille nimi neid võlus, sest see kinnitas veelgi kunagist nende pere siinkandis elamist. Lutsul oli jutuks vanaperenaise Adeele Käärikuga, et rätsepmeistri Hans Praksi järgi sai mägi nime. Räägiti ajast kui Leonhard Praks ja Laine Vaher abiellusid Sangaste kirikus 1941.aastal.

 102 aasta sünnipäeva pidav Leonhard Praks abikaasa Lainega Austraalias Canberras.
Leonhard Praks on sündinud 10. septembril 1911 Arula küla Lutsu talus.
 Parimad tervitused siiakanti saadab Leonhard ilusa selge käekirjaga ja ikka kirja teel nagu vanasti.
Pildil on näha, et Inglise kuninganna on andnud Prakside perele neli auaadressi:
 Auaadressid 100. sünnipäeva ning 50., 60. ja 70. pulma-aastapäeva puhul. Nii peetakse meeles paare, kes tähistavad kuldpulmi ja pikki kooselu aastaid. Leonhard saatis ka oma pildi aegadest kui ta veel Eestis elas, õppis ja töötas, sest pärast lahkumist Austraaliasse pole ta kordagi siin käinud.

Leonhard Praks õppis Eesti Vabariigi Sõjakoolis ja Kõrgemas Politseikoolis, siis majandust Tartu Ülikoolis ja lisaks veel Sydney Technical College (Austraalia). Elukutsetena on tal kirjas politseinik ja kartograaf.
On töötanud Laakmani trükikojas, Tallinna Ratsapolitseis, Tartu ja Võru kriminaalpolitseis.
Prakside pere oli Otepää Teataja esimeste numbrite trükkimisega seotud.
Tal on Eesti Politsei ja Piirvalveameti poolt tunnustusena saadud teeneterist ja seinavapp.

Kus on veel kirjutatud Leonhard Praksist:
"Kõnnin või merre" Tiit Lääne, Enn Hallik. Tallinn ; Paduvere, 2012.
"Meritsi maailma läinud eestlaste lood" ; 1). ISBN 9789949934911. Lk. 30-37 : fot.
Austraalias Canberras elava väliseestlase, Eesti Vabariigi endise ohvitseri Leonhard Praksi elust.
Tänud Leonhardi pojale, Rein Praksile, kes saadab igal aastal meile Austraaliast imeliste vaadetega kalendri, kus nii harjumuspäratult algavad nädalad pühapäevadega.

Selline on üks sajaaastane tagasivaade selleaastasel Jõuluajal.
 Jõudu ja tervist sinna Austraaliasse!

05 detsember 2013

Valgamaa Veskitee ja Arula küla

Seoses Valgamaa veskiteega tahab ka Arula küla nähtaval olla. Arulas oli kunagi peale Meegaste tuuliku veel 5 vesiveskit: Arula, Lutsu, Paaksi, Veskioru, Lalli. Tihedad sidemed on Hellenurme vesiveskiga, sest seal on mida vaadata.
Tegime koos külarahvaga täna korrastustöid endise Madsa veski ehk Lutsu kunagise vesiveski juures. Vahepeal sadas nii tihedat lund, et mõtlesime juba suusatamise peale.
Esti proovis saega töötamist.
Käisime Madsal keha kinnitamas ja Koidu Lauri vilditud piltvaipu imetlemas.
Täname kogu meeskonda ja uute tegudeni!

 6.detsembril tuleb talvine Nigulapäev, mis on vana kalendri aegadest üks aasta pikim öö ja kotkas kukubki puuotsast alla, sest küüned väsivad pikast kinnihoidmisest ära. Siim tegi Simunapäeval sillad ja Nigul pidi sillad kinni neetima aga meil siin Arula kandis juba ammu needitud.
Inglismaal on Püha Nikolausele, rahvapärimuses tüsedale, piibuga punakuuelisele lastekaitsjale pühendatud 400 kirikut, Nikolausele pühendatud kirikute hulgast on Eestis tuntuim Tallinna Niguliste kirik. 
Nikolausega on seotud palju imesid ja legende.
Nigulapäeval tõi püha Nikolaus, mitmel pool Euroopas ka püha Martin või mardivana headele lastele pähkleid ja kooke ning andis halbadele lastele vitsa.
Hollandis  käib jõuluvana nigulapäeva laupäeval või siis nigulapäeva varahommikul, mitte jõululaupäeval nagu meil.
Huvitavat Eesti veskitest vaata siit: http://arhiiv.err.ee/vaata/ajakangas-vesiveskid

30 november 2013

Frants Seer ja Ajujaht ETV-s


Frants Seer tegeleb puidust vannide valmistamisega.

Oma järjekindla tööga jõudis ta TV saates "Ajujaht" finaali, hoiame talle edaspidigi pöialt. Edu sulle!

27 november 2013

Märka Tegusaid Ühendusi

Järjekordselt toimus Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses konverents "Märka Tegusaid Ühendusi".
Oodatud olid kõik MTÜ-de esindajad ja toetajad. Pärast maavanema sõnavõttu jagas humoorikalt enesekehtestamise soovitusi Veikko Täär. Jätkati kogemusloo ja mõttenurgaga teemal "Mis meid tegutsema paneb" ja "Kuidas tegutseda rasketes oludes".


 Selle aasta "Valgamaa MTÜ ja Väärt Kodupaik 2013" nominentide tunnustamine ning nende tutvustus jätkus väga harivas ja sõbralikus õhkkonnas.

 MTÜ Arula Külaseltsi esindus - Airika Pikk, Mauri Mändoja, Voldemar Tasa ja Esti Seer võtsid vastu meie rahvale toreda tunnustuse.
    Oli au saada ühele pildile Valgamaal tänumedali pälvinud maaelu eestvedaja Aili Keldoga ja Peeter Kanguriga, kes on tiitliga "Kogukonna pärl" pärjatud pereisa 15 pere hulgas üle Eesti.
Otepää Aedlinna või Vaevaküla esindus: Maimu Ilves, Enla Odamus, Silvia Mägi ja Ene Kelder.
Nõuni küla esindajad: Dairi Lehiste,Merilyn Viks, Marika Viks, Jaan Reidolf, Katrin Kõiv.



 Veikko Tääri värvikas esinemine.
Pildid Airikalt

Meegaste tuulik Arula mõisamaal


Siin saame näha pilti eelmise sajandi algusest Meegastel.
Kui kellelgi on mälestusi Meegaste mäel olevast tuulikust ja oskaks ka midagi selle ajastu kohta öelda, andke teada.
See uhke pilt on tehtud E.Einasto poolt septembris 1927 aastal. Siin käis palju turiste ja uudistajaid.

Ka Arula mõisa vesiveskit käidi vaatamas.
 Siin mõisa südames oli kaks tammi, üks Perajärvest väljavoolul ja teine veskitamm.
1921-1927 oli Arula vesi- ja jahuveski Peeter Miksi käes rendil ja mõõdistatud. Miks töötas mõisas möldrina juba 1907.aastast. Huvitav on lugeda sisseseade ja inventari nimekirja kus oli kirjas:
Vesiratas puust, pealt löödav, peavõll puust, kuiv ratas puust, kivi pill kandilisest rauast, kedrevars puust, kivi tõrs ühes kolu ja raamiga puust, elevaator kannude ja rihmaga, kahe kastiga ja tuule passiga puust, jahu kast puust, veepais (ainult vesirenni jaoks ilma liiasilma tammita) puust, kivide ja mullaga tädetud.
1927-1929 oli omanikuks Johan Jänes, siis Peeter Pihlau, kellele müüdi koht 12 hektariga1935 aastal.



07 oktoober 2013

Sügisene Arula

Arula vaade
Foto: Risto.  Priske suutäis enne talve 
 
Arula Kõllimägi  
Arula oja 
 Kikkapuu
Pildid Eike Tasa erakogust
 Meie blogi vaatajaid on juba 22 000

Tartu 2. sügisjooks

Käisime laupäeval 5.oktoobril Tartu 2. sügisjooksul.
Nii mõnigi Arula kandist oli kiirel sügisel jõudnud veel sellestki üritusest osa võtta.
Kõiki me pildile ei püüdnudki.

Oli jooksjaid ja kepikõndijaid.
Rõõmsameelselt naabrimehe Eduard Tämmi tuju nautides.
Risto Lokk ja Voldemar Tasa proovisid rahvast ikka õigel rajal hoida.
Pildid: Risto Lokk erakogu

23 september 2013

Otepää orienteerumiskolmapäevak Arulas

2013 aasta viimasele Otepää orienteerumiskolmapäevakule Arula külla Lutsu tallu tuli kokku üle 60 osaleja. See oli hooaja lõpuüritus koos kokkuvõtete tegemisega ja nii vallavanem Merlin Müür kui Arvo Saal Otepää Spordiklubist olid kohal.
 Päev oli õnneks päikseline ja autasustamine ning kringlisöömine toimus meie külaplatsil.

Stardis oli järjekord

Rõõmus ja rahulolev seltskond

Rajameister ja korraldaja oli Voldemar Tasa

Avatud veskite päev

 21 septembril toimus Avatud veskite päev ja kella 12-16 sai külastada kõiki veskeid ja tuulikuid Eestimaal, mis veel püsti seisavad, ka neid kus nüüd tegutseb kas muuseum, kohvik või pakutakse majutust.

Arulas oodati rahvast Lutsu endisesse veskisse. Meie veskipärandi hoidmine seisneb veskilugude ülerääkimises ja meelde tuletamises, et meie Arula külas oli sajand tagasi töötamas mitu vesiveskit. Siin oli ka Eesti hüdroloogia rajaja professor August Velneri sünnikoht.
Oli aeg kui vesiveskil oli väga tähtis koht inimeste igapäeva elus. Talumehed teadsid millal ja kus missugust jahu jahvatatakse, vastavalt sellele valiti veski.

Kui Arulas olid veskid kadunud käidi Hellenurmes jahu jahvatamas, olime ju kunagi ka üks Palupera vald. Praegu piirdub Valgamaa veskite nimekiri 143ga aga kunagi oli neid tunduvalt rohkem.

 Hellenurme veskis, ainukeses veejõul töötavas vesiveskis Eestis, toimus 20.septembril MTÜ Veskivaramu kümneaasta tegevuse tähistamine. Kokku olid tulnud kõik veskihuvilised üle Eesti.
 Veskiemand Mae Juske kostitas meid oma vastvalminud Leivakojas, andis ülevaate Veskivaramu tegevusest.
Kuulasime veskipärandi uurijate Arvo Järveti ja Riho Vahtre ettekannet vesiveskite ajaloost ja tänapäevast. Räägiti veel veskite maastikulisest väärtusest, veejõuseadmetest, taastuvenergia arengu suundadest. Seda kõike vürtsitas Contra oma vahepaladega.
Sellist elamust, mis me saime töötavast veskist ja veskiemanda toimetamisest selles omarenoveeritud tööstuspärandis, peab ise nägema. See on võimas! 

Veski veepeeglis
http://www.veskimuuseum.ee/index.php?page=paketid

01 september 2013

Arula Emalätte korrastustööd

Juba on käes sügis ja lapsed lähevad kooli. Kõigi jaoks oli suvi teguderikas.
Arula Külaseltsile tuli kiri, et esitatud projekti taotlus Arula Emalätte korrastustööd rahuldatakse.




 Kõik kellel lähemal ajal on mahti kaasa lüüa töödel Emalätte juures, andke teada.
  
 
Mauri ja Kalle toimetamas Emalättel.

28 juuni 2013

Rebase talu dendro- ja aiapäev 2013"


6.juuli.2013 algusega kell 10.00 toimub Rebase talus Valgamaal "Rebase talu dendro- ja aiapäev 2013" 
* Toimub rohevahetus (kui sul on aias ülejäägid, siis võta kaasa, äkki leiab taim uue omaniku)
* Rebase talu dendroaia ringkäik ja taimedetutvustus
* Loengud meetaimede, põõsasmarana sortide ja vähemlevinud taimede teemal. 
* Vabafoorum ja küsimuste ring. 

Info ja asukoht www.rebasetalu.net või telefoni teel 5286605 Ahti Tiirmaa. 
Kohtumiseni

26 juuni 2013

Varakevadine Lutsu talu ümbrus linnulennult

Kevadisel Arula külapeol lendas meist üle paraplaan, kust meid filmiti ja millelt allavisatud üllatustest said rõõmu nii suured kui pisemad.


07 juuni 2013

Tartu Rattaralli



 2 juunil toimus 32 Tartu Rattaralli.
  Pangodi toitlustuspunktis oli abiliste hulgas ka Arula inimesi

Üks kaelkirjak kihutas mööda palavust trotsides.
Vanakesed tandemil.
Seelikuga šotlane  janu kustutamas.
 Rõõmsameelselt vilksatas mööda ka tõukeratas.
Fotod: Risto

14 mai 2013

Andres ja Ruusa hiis


Kas Taarapuud tunnevad valu, nende kõrval mõtlen siin?
Kas Ruusamäe vanas salus, võib nutta üks põline hiis?
Puu tüve sees elavat hinge ma püüdsin aimata seal,
kui lugesin aastaringe veepisarais kännu pealt.

Im Memoriam Andres Minn (25.07.1957 – 11.05.2013)

05 mai 2013

Arula küla kinoõhtu Järve talus

Kes vähegi jõuab pärast päevatööd, siis vaatame meie küla esimesel ühisel filmiõhtul Järve talus meile pakutavat, erinevate auhindadega pärjatud kultusfilmi.
Kõik on oodatud!

04 mai 2013

Arula esmamainimise 594. aastapäevast.

2013 aasta on pühendatud kultuuripärandile. 
                                                 
Kultuuripärand on oma esivanematelt päritud elutarkus, elamise ja olemise viis, mis teebki ühest eestlasest eestlase. Me elame koos oma kultuuripärandiga, ei mõtle sellele, ega pane tähelegi, iseenesest mõistetavalt käime marjul ja seenel, keedame moosi, teeme süüa, toimetame aias, peame jõulusid ja sünnipäevi, nagu see on ikka meie suguvõsas kombeks olnud. Me ei saa neid oskusi, ega ka teadmisi käega katsuda.  Kõik see püsib meie peas, meie mälus.
Me ei saa vaimset pärandit kaitsta nagu mõnda esemelist mälestist. Külapidu, suurim kogukonna kokkusaamine, on hea võimalus meie kõigi mälu värskendada, meie paikkonna ajalugu meenutada, see on parim viis traditsioonide säilitamiseks ja ühistunde loomiseks, nooremate järeltulijate kaasahaaramiseks.
2013.aasta külma ilma kevadpeole tuli üle 100 inimesi, lapsi isegi 20 ringis. Äravitsutatud suur telk, et tuul teda minema ei viiks, pingid istumiseks, lõke, tuult trotsiv „sääse suvemaja“,  käsitöönäitus, ajaloomaterjal ja kõik muu oli külarahva poolt valmis pandud. Oma abikäe  peo ettevalmistamiseks pakkusid siin Risto ja Airika, Mauri, Esti ja Juhan, Mart, Aivar, Silvia, Jaak, Eike ja Volli jt.



 Ahti Tiirmaa tuli väga omapärase pärnapuuga, mille istutasime koos Lutsu järve kaldale. Jaak Eensalu ja Raivo Paavel olid toonud õllenõud kaasa ja omavalmistatud, siidiselt vahutav märjuke nendes, meeldis kõigile ja õllevalmistajaid kiideti tublisti. Kõige vanim jook ongi õlu, see oli vanarahva kõige tähtsam rituaalne jook, mida tarbiti kõigil perekondlikel sündmustel. Õlle pruulimine oli maagiline toiming, sest selle käigus sai puhtast veest kosutav ja ergutav jook, mida looduses ei leidunud.
 Õnneks hakkab külapoe-ümbruse õllekultuur otsa saama ja üha enam tõuseb ausse kodus valmistatud õlu.                                
Must ja valge tants
Huanita Arula külapeol esinemas
                                                    

 Showtantsijad tõid meile vallatult rõõmsat külakosti oma esinemisnumbritega. Nende juht Aime Vilu pani kogu Arula rahva võimlema ja tantsima. Meie peolaud kattus nagu muinasjutus kuidagi nähtamatult. Laual ei puudunud ka omaküpsetatud must leib, mida peetakse Eesti toidukultuuri aluseks, tänapäevaselt oli leiba küpsetatud rosinate ja erinevate seemnetega, kuid nii nagu muistegi – ikka ka pekitükkidega. Paljud olid küpsetanud maitsvaid kooke, ikka oma pere traditsioonide järgi.
 Peo naelaks oli Karlssoni meenutav lennuaparaat, Paabu juhtimisel, kust visati alla Arula sünnitunnistus,



 mille luges ette Mauri Mändoja, lisades olulisi meenutusi Arula ajaloost muinasajast tänapäevani, koos meie maadelt leidude loeteluga ja rõhutades asjaolu, et alates 20.08.1991.aastast, kui toimus Eesti iseseisvumise taastamine, on kõik see, mis toimub Arulas, ja kas üldse toimub, meie endi teha. Mauri etteastet kuulasid tähelepanelikult nii noored kui vanad, sest Mauri isamaaline, ajalooline ja mõtlemapanev kõne vääris tähelepanu ja suur õnn, et selline inimene oma kogukonnas tegutsemas on. Arula küla ajalugu ulatub väga kaugete aegade taha ja eelmiste põlvkondade elu ja tegevuse jälgi maastikul on veel ikka näha: kiriku ja kalmekohad, ohvri ja ristikivid, asulakohalt leitud potikillud, sõrmused, sõled, odaots jne. vanad talukohad, kiviaia jupid, allikad, aimatavad metsateed, iidsed puud, vanad mõisahooned ja vundamendi künkad. Me kõik oleme pärinud oma perelt just meile olulised kombed, teadmised, oskused, oleme saanud need pärandiks oma esivanematelt ja minevikult.


 Arula on õnnelik kogukond, sest meil on noori tublisid liikmeid, meil on parimas eas töömehi, meil on vanemaid elukogenumaid liikmeid. Oma vanarahva pärimuse tundmine on aga lihtsaim võimalus leida oma koht tänases keerulises maailmas. Praegu on oluline leida see miski, mis meid seoks ja ühendaks. Vaimne pärand on osa meie kõigi elust ka tänapäeval ja omi oskusi, kombeid ja tavasid antakse edasi põlvest põlve. 
Külapidu on aga parim viis oma kogukonnale meeldetuletamiseks, kes meie oleme täna ja mis toimus enne meid.
Need olid külarahva mõtted peost:
Üles kirjutanud Silvia Mägi, kelle esivanem oli Arula õigeusu koolis õpetaja, Äpsil. 
Armin Miti pildid on siin: http://arminmitt.com/
Teised fotod Ristolt, Margitilt ja Eikelt.
Arula külapeo pildid
 
Orienteerumises osales 30 peolist ja nad läbisid kõik 10 KP-d
Rajameister : Voldemar Tasa
[VALIK]
Koht Nimi Tulemus
 1.   Rainis                                                  00:20:03 10p
 2.   Mirjam, Ants,Kristiina, Alvar, Ain, Silja, Jaanus, Aire 00:23:45 10p
 3.   Raivo, Kristjan, Marge                                  00:25:40 10p
 4.   Ramona, Liisa-Mari, Jaak                                00:27:30 10p
 5.   Kaiti, Armin                                            00:29:59 10p
 6.   Andrus, Liivi                                           00:32:20 10p
 7.   Martin, Simon                                           00:32:23 10p
 8.   Airika, Elo                                             00:35:09 10p
 9.   Raivo, Marina                                           00:36:50 10p
10.   Rainer, Berit                                           00:38:07 10p
11.   Astrid, Piret                                           00:38:28 10p

© Tak-Soft 2001-2012 http://www.tak-soft.com SIME:4.38 [2012.908] @ 27.04.2013 19:20:22 Lutsu Talu