Tere. Tore, et siin oled!

Blogis anname ülevaate Arula küla tänastest tegemistest nii pildis kui sõnas.

31 detsember 2014

Head aastavahetust

Et õnnerikas aasta saabuks, et ettevõtmistes kõik laabuks,
et säiliks tervis, säraks päike ja mure oleks päris väike!


Et Sul ikka õnnestuks saada just seda, mida juba kaua igatsenud oled!
Et Sul oleks palju helgeid unelmaid, mis valgustaksid pimedaidki päevi! 
Et Sul alati oleks keegi, kellega võid jagada oma rõõme ja muresid!

14 detsember 2014

Ferdi Sannamehe ja Leopold Kompuse pingi avamine Madsal


Tänase tormise ja tuulise ilmaga täitus Madsa parkla autodega. Ikka meie Arulast huvitatud inimesed jõudsid siia põlispuude ringi juurde, mida oma hiieks kutsume. Kunagise Ferdi Sannamehe kivi kõrvale on nüüd pandud pink kahele mehele. Nii skulptor Ferdi Sannamehele kui puulõikemeister Leopold Kompusele.


 Mis teeb selle koha eriliseks ja pühaks ja miks me selle pingi siia panime?
See seisneb ikkagi  koha tähtsuses inimesele.
 Meie pärimus on selline, mis kannab paikkondlikke mälestusi. Kui paik on sajandeid inimestele midagi andnud ja tähendanud ning inimpõlved on sama kaua kohta austusega eriliseks lugenud, on tegemist erilise suhtega. See eeldab ka teadmisi ja asjakohast suhtumist.
Ilutunde ja vaevaga rajatud Madsa talukohad on täna olemas ja spordibaasis käib tegutsemine suure perspektiivitundega.
 Et poleks midagi ununemahakkavat tuletasime meelde möödunut.


 Mauri Mändoja kõne mälestuspingi avamisel:
Üks kaua aega mõttes olnud tegu on tänaseks teoks saanud. Esialgu oli kellelgi see mõtteiva, siis olid kaasamõtlejad ja siis tulid tegijad. Tänu tegijatele on siin Madsamäel paigas mälestuspink kahele, meile väga olulistele, siit Madsalt pärit meestele Leopold Kompusele ja Ferdi Sannamehele. 
Pink on neile küll kahe peale ja teada ongi, et nad olid head naabrid ja suured sõbrad. Teineteisele olid nad Tõistre Värdi ja naabri Leo. Nende koolitee oli väga sarnane. Oma kooliteed alustasid nad siit Arulast, siis edasi Otepääle ja Tartu. Sealt kumbki oma teed laia maailma.
Mõlemate kohta võib nüüd ütelda ühtemoodi - olid loojad, kogujad, õpetajad. Loodan, et kui nad hingedeajal oma noorusmaad külastavad, tunnevad end nüüd siin hoopis õdusamalt, kodusemalt. Olen kuulnud, et Madsat külastavad vahel kunstiõpilased nii kaugelt Tallinnast kui Tartust ja teevad siin kaunis ümbruses oma maalilaagreid. Loodetavast tekib ehk mõneski neis huvi nende kahe mehe, F. Sannamehe ja L. Kompuse elu ja loomingu vastu. Saada selle läbi julgust ja visadust minna laia maailma õppima.
On hea meel, et siit Arula südamaadelt ongi üks noormees kunstnik-disainer peaaegu meie suurmeeste L. Kompuse ja F. Sannamehe sarnaselt ennast koolitanud, täiendanud oma teadmisi laias maailmas. Tegutseb oma loominguga, annab koolitust noorematele.
Kui mõni võib arvata, et me soojendame siin ennast mineviku tule paistel, siis see ei ole õige. Me teeme täpselt nii palju kui olud ja aeg meil lasevad teha. Aga küllap innustavad ja julgustavad mineviku tegijad meid ikka ja jälle edasi tegutsema ja mõtlema.


 Kui plaadid pingile pandud, Teet Reedi oli oma kiidusõnad Arulale ära jaganud ja ühispilt tehtud, läksime Madsa söökla saali, et jätkata Mauri meenutuste kuulamisega. Ülo Reedi rääkis lugusid Madsa spordibaasi algusaastatest ja Voldemar Tasa tuletas meelde 1980-ndaid aastaid Madsa tegevusest.


Ühtehoidva kodupaiga tiitli saanud Arula Külaselts tänas Kalle Raba, kes sel aastal on teinud juba kaks pinki külale, Toomas Uibot, kes lõikas kogu materjali, Risto Lokki, Andrus Kluget, Ahti Tiirmaad, kes on aretanud põisenela Ferdi ja veel mitu Arulaga seonduvat põõsasmarana sorti, Airika Pikka ja paljusid teisi.


 Iga töö ja tegevus on kiiduväärt. Iga mõte, mis ellu viiakse, on kuldaväärt.
Täname Kaljut ja Evet kes meid hubases ruumis vastu võtsid ja kostitasid. 
Aksel Reedi tehtud pilte näete siin:

Teet Reedi rääkis pingi avamisel: Otepää valla jaoks on see suur rõõm ja kui poeetiliselt väljenduda, siis õnnistus, et meil on olemas selline küla nagu Arula, koos külaliikumise eestvedajatega.
Miks ma nii ütlen?
Tõsiasi on, et seda soojahingelist tegutsemist ja aktiivset asjatoimetamist on märgatud ju Otepäält kaugemalgi, sel aastal leidis Arula küla tunnustamist Valgamaa Partnerluskogu ja Valgamaa Arenguagentuuri poolt kui "Valgamaa Ühtehoidev Kodupaik 2014".

Otepää valla poolt vaadates on mul rõõm tõdeda, et aktiivsus ja tegutsemislusti, mida Arula küla rahvas demonstreerib, saates korda asju, mida oleks põhjust oodata omavalituse suuruse ja võimekusega üksuselt. 
Kevadel, mai alguses taastatud Emalätte avamine ja Arula kirjaliku esmamainimise 595 aastapäeva tähistamine, 250 aastat Arula hariduse algusest raamatu "Arula koolide lood" trükk ja koolipingi panek Rebastele.
 Sügisel, enne talvise vaikuse saabumist Arula külast pärit naabripoistele Ferdi Sannamehele ja Leopold Kompusele mälestuspingi püstitamine, muud ettevõtmised nende vahele - sellise küla ja külaaktiivi olemasolu teeb Otepää vallale au!

video
 Katkeid Mauri Mändoja kõnest avamisel:


Pingi avamine Madsal, Valju Aloeli pildid

28 november 2014

Ühtehoidev kodupaik 2014 Arula küla

 
Valga maavanem Margus Lepik tunnustas tänukirjaga Valgamaa MTÜ ja Väärt Kodupaik 2014 nominente
Üle-eestilise Ühisnädala käigus toimus Sangaste rahvamajas seminar «Märka Tegusaid Ühendusi», kus lisaks teadmiste jagamisele tunnustati Valgamaa MTÜ ja Väärt Kodupaik 2014 nominente. Kõik tunnustatud said maakonna kujutisega meene ning ruupori. Lisaks tunnustas maavanem Margus Lepik kõiki tänukirjaga, tuues välja just nende vabatahtliku tegevuse erinevates valdkondades.

Ühtehoidev kodupaik 2014 vääriliselt pärjati Arula küla. 
 Tegemist on Otepää valla külaga, mis tähistas sellel aastal oma 595. sünnipäeva. Sealne kogukond on väga aktiivne ja üksmeelne. Külaseltsil on oma blogi, mis kajastab põhjalikult küla ajalugu ja tänapäeva. Ilmunud on ka külaelu koolielu kajastav raamat.
Ürituse koraldasid SA Valgamaa Arenguagentuur ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu


Arula külast filmi vaata siit: www.youtube.com/watch?v=FRjKMoGGRj8

 Külapeoks telk

Meil on hea meel teatada, et maavanem otsustas toetada Kohaliku omaalgatuse programmile (KOP) esitatud taotlust. Saame kevadel peo pidada juba oma telgis.
 
MAAVANEMA KORRALDUS
28.10.2014
nr 1-1/2014/365

Kohaliku omaalgatuse programmi projektide rahastamine

Võttes aluseks regionaalministri 07.03.2014. a käskkirjaga nr 1-4/45 kinnitatud dokumendi
"Kohaliku omaalgatuse programmi 2014. aasta programm dokument", 15.05.2014. a
käskkirjaga nr 1-4/93 kinnitatud dokumendi "Kohaliku omaalgatuse programmi 2014. aasta
vahendite jaotus ja kasutamise kord" ning kohaliku omaalgatuse programmi maakondliku
hindamiskomisjoni 27.10.2014. a
koosoleku protokolli:1. Kinnitan kohaliku omaalgatuse programmile tähtajaga
01.10.2014. a laekunud projektide rahastamise vastavalt lisale 1 ja lisale 2

(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Lepik

Meede 2 – Elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine
3. MTÜ Arula Külaselts
Telgi ja aktiivkõlari komplekti hange 1482,38
Projekti rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.

11 november 2014

Olla noor oma kolmandas nooruses

Oktoobri lõpus kohtusid Leedus Alytuse linnas kolme Balti riigi vanaemad, et arutada üheskoos teemal SENIOR MOTIVATION TO LEARN. Projekti sihtgrupiks ongi Leedu, Läti, Eesti vanaemad.
Projekti algatajaks ja koordinaatoriks on Riia MTÜ Grannies vanaemad. Eestit esindasid Otepää Aedlinna Seltsingu esinaine Ene Kelder ja Silvia Mägi, kes esindas kohalikku koostööpartnerit ARULA Külaseltsi.

 Üks rüblik kommenteeris: tänapäeva vanaema kannab õudse lõustaga T-särki, söödab oma kassi-koera krõbuskitega, omab nutitelefoni, istub Facebookis.
Õnneks on teatud pereväärtused siiski veel universaalsed ja kanduvad põlvest põlve. Õppimine on aga peamisi viise rakendada looduse poolt antud ajurakkude taastootmise võimet vanemas eas.
Projektikohtumine toimub ka Eestis ja nüüd on kiire tegevuskavade koostamisega nii Aedlinna seltsingu kui ka Arula külaseltsi vanaemadel, sest tahame ju anda endast parimat.

10 november 2014

Matk Roopjärvelt Äidu järveni

Juba ammu küpses mõte teha matk möödanikku. Piirkond oli Äidu ja selle küla ümbrus. Kaardi järgi otsustades võib seal praegu parimal juhul leida kunagistest taludest ehk mõne kivihunniku ja suurema puu.
Kaasas oli Volli antud vanade talunimedega kaardid, Otepää gümnaasiumist saime Ivo Kongoti 20 talu kirjeldused peremeeste nimedega ja huvitavate seikadega külaelust. Lia, kes neid radu on matkanud juba aastaid, rääkis meile huvitavat oma tähelepanekutest.

Esimene elamus oli Roopjärv oma vaikuses.  Metsapeegeldusega ja ujumissillaga. Meil ei jäänud muud üle kui vaadata ja mõtelda kas ja millal me siia ujuma tuleme.

Ja siis see algas. Esimene talu oli Roopjärve. Nüüd ainult hunnik kive tunnistamaks kunagist aega.

Vahepeal käisime Soome Laiakivi juures. Soome talu läheduses.
 Otsisime kolme valla ühist piiriposti või kivi. Puka Meegaste, Palupera Miti ja Otepää Mägestiku küla kokkusaamist tähistab kraavi, sihi ja oja nurk. Kahjuks me ristikivi ei leidnudki aga koht on väärikas Tsooru Jaanimäe taga. Need maad olid kunagi Arula mõisa all.

Ja siis nad tulid: Salusoo, Tintso, Laane, Arumäe, Ritti, Silla, Mädajärve, Oru, Liivamäe, Kaasiku,  Suuremäe talu... Kõikjal ainult aimatavad kiviread. Kui Malle ja Riina teadsid endil kodus olevat veel nende talude pilte koos peremeestega, siis praegu oli kogu see nelja kilomeetrine lõik ainult mälestused ühe või teise kivihunniku juures. See ei olnudki nii ammu kui siin elati. Maastik on ilus ja korrastatud maratonirada on ühenduslüliks nii mõnegi talu läheduses.





03 november 2014

Hingedepäev

Loodame, et kõigil täiskasvanutel on hingedeajal võimalusi oma keha ja vaimu selle pimeda aja üleelamiseks veidigi turgutada, et olla üksteise suhtes mõistvam, kui säravatel suvepäevadel. Kui lapsed saaksid täiskasvanute poolt mõistlikku abi ja juhatust, kus armastus ja tarkus on ühendatud, on nad kindlasti õnnelikumad! Mõistame üheskoos lapsi ja üksteist ning märkame õigel ajal neid, kelle hing on hädas! Ega siis ilmaasjata öelnud köster “Kevade”-s Tootsile: “Sa pead oma hinge eest hoolt kandma!”
 
Mida enam võtab looduses võimu pimedus, seda rohkem koguneb südamesse soojust ja valgust. 
Küünlaleegist saab veel välja lugeda nii mõndagi. Noorel kuul seitsmel järjestikusel päeval erinevat värvi küünlaid põletades on võimalik koguni tervist parandada.

Sädemeid pilduv küünlaleek tõotab peatseid uudiseid, aga samuti on see kire ja viha märk. Kui küünal ei lähe „käima" ehk siis korralikule küünlatahile vaatama leek vindub, näitab see probleemide kuhjumist, otsustusvõimetust, ummikseisu. Kui küünal põleb praksudes, näitab see, et teie emotsionaalne seisund on raske.
Keskmiselt võbelev küünlaleek tõotab teie elus muudatusi, särav ja tantsisklev leek aga eredaid sündmusi, meeldejäävaid kohtumisi. Sinine leek on sõnatu märguanne vaimolendite kohalolekust, aga ka silmapiiril terenduvast tormist.

Vaid ilus ja ühtlane küünlaleek on märk sellest, et õnn on teie õuele end mõneks ajaks parkinud, armastus vallutanud teie südame ja rahaasjadki on vonksus.
Sünnib õiget värvi küünla süütamine hommikutundidel või õhtul, on tervisest huvituja enda valik.
Ka küünalde kustutamine on kunst omaette. mingil juhul ei tohi küünlaleeki surnuks puhuda, sest sel juhul pahandate te tule- ja õhuvaime ning võite pahanduse kaela tõmmata. Küünla kustutamiseks tuleks kasutada spetsiaalset miniatuurset leegikustutajat või siis kasutada selleks munapeekrit või mõnda muud väikest topsi.
Kuufaasist olenevalt saab küünlamaagiaga oma elus üht-teist pöörata ja ringi seada: „Noorel kuul saab paljusid asju rohkendada, juurde kasvatada - armastust, tarkust, tervist, raha, õnne. Vanal kuul võib seevastu millesti liigsest ja ebameeldivast vabaneda."
Kõik need, kes igatsevad oma ellu senisest rohkem armastust, peaksid esmaspäeval selle nimel süütama kas valge või hõbedase küünla, teisipäeval on küünla värviks roosa, reedel punane.
Kel äriasjad viimasel ajal ei suju, võiksid noore kuu kolmapäeval süüdata kollase küünla ja reedel teha panused rohelisele küünlale. Raha ei tule pärast seda just robinal, kuid kuuldavasti on sel moel võimalik saavutada majanduslik stabiilsus.
Kummaline on see, et vanal kuul, kui te soovite vabaneda segavatest suhetest ja halbadest harjumustest (näiteks kasiino-, arvuti- ja alkosõltuvus), tuleks süüdata valge või hõbedane küünal, mis aitab teil puhastuda negatiivsusest. Pole keelatud kasutada ka lõhnaküünlaid, kuid need ei peaks olema liiga vänge lõhnaga. Vanilliküünal raskendab keskendumist ning viib mõtted uitradadele.
Kes on vastuvõtlikum haiguste suhtes, muretsegu koju aegsasti sinine küünal. Reedel, pärast pingelist töönädalat süüdake see õhtul, eriti hea on sinise küünla tuli kurgule.

28 oktoober 2014

Simunapäev

Vanasti öeldi, et Siim teeb sillad – see tähendas, et umbes sel' ajal algas maa ja veekogude külmumine. Ja see oli ikka hea asi, sest sügisene pori ja vihm tegi maa hullusti pehmeks ja ei lasknud eriti kuhugi inimesel ega loomal kõndida või midagi raskemat vankritega vedada.




Simunapäev märkis seega talveteede tekkimise algusaega.
Nüüd võis hakata vähehaaval suurema metsateo riistu ja asju valmis sättima ja vargsi pilke puulatvade poole heitma.
Kui aga simunapäeval vihma sadas, siis usuti sügisest pori ja vett veel mõnda aega kestvat.


Väga ammustel aegadel arvati juba simunapäev olema hingedeaja lõpuks.
Usuti, et hinged saavad just sel' päeval mööda vastvalminud ja habrast jääsilda üle vee oma paikadesse ära rännata. Selle päeva olevat hinged lahkumiseks valinud just seepärast, et see simunapäevane jääkirmetis veel nii noor ja õrn on - siis pole hingedel tarvis karta, et keegi uudishimulik siit maailmast neile teisele poole salaja järgi hiilib.

Küll aga võtsid noored neiud tänasel päeval ette teekonna ojade ja jõgede äärde, et simunapäeval paigaletarduva vee pinnalt oma tulevase kaasa peegeldust leida.
Ja ikka hõbedat pidi veevaimudele selle kena pildi eest kingiks viima.
Tüdrukud teadsid, et kui antav hõbedatükk läbi selle kerge jääkirmetise niimoodi vette kukub, et ainult kukkumiskohale pisike avaus sisse tuleb ja vetepind muul moel häirituks ei saa, siis on veel eriti suurt ja pikka õnne oodata ja kõik sellel ööl nähtavad uned pidavat täiesti tõeks saama.
Vanarahvas uskus, et simunapäeval ei tohi karja välja ajada isegi kui ilmapoolest oleks saanud. Räägiti, et Siim jäätab üksiti koos muude vetega lehmade piima ka ära ja siis esimeseks jõulupühaks on piima majast läinud

25 oktoober 2014

Arula kooliaja puudutuse ime


Saigi teoks plaan teha pink, millel tahvlike Arula koolidele, Siinse haridustee alguse 250. aastapäeval.
Me nautisime seda hetke, et teame meie Arula koolide kohti ja imeläbi on säilinud ka endise Rebaste kooli maja. Ilm oli ilus ja igati soosis meie ettevõtmist.

  Saime päikeselisele mälestuspingile panna koos tahvlikese.

Liidia Saarmann koos Mats Traadi Pommeri aia ja ajaga. Igal leheküljel tuttavad kohad. Vähemalt teavad Helgi ja Liidia öelda kus üks või teine hoone, viljapuu, sündmus toimus. 


r 
Kohal olid inimesed kõigist kolmest vallast. Nii Paluperast, Pukast kui Otepäält. Täname lahket pererahvast, kes kostitasid meid kuuma kisselli ja võrratute pirukatega.


Kooli juures kasvab vana mänd ja tema on näinud paljutki. Mis jutte siin ja koolis räägiti 250 aastat tagasi? Meil on omad mälestused ja mälestuste mälestused ja kõik kirjutatu meie kandi kohta.

Aastaarv 1827 viib meid aega 187 aastat tagasi. Väga auväärne. 
Toomas Uibo tegi ettepaneku, et aastal 2017 paneme pingile tahvli:
50 aastat viimase kooli sulgemisest või 190 aastat selle maja esimesest kindlustusest.

Hoidkem mälestusi ja koolide lugusid, vähemalt mõndagi neist. Kõik lood on kordumatud ja kõik inimesed väärivad oma lugusid.

 See kõik on aja puudutuse ime! Kooliaja puudutus, mida me tunneme siin ja praegu!

Arula koolide lugusid saame kõik lugeda sel aastal ilmunud raamatust, mille kaanepildil oleva kivi juurde panime pingi ja jäädvustasime oma kohaloleku. Pärast jätkus raamatu " Arula koolide lood" tutvustus ja arutelu Lutsu talus. Paljud, kes said juba raamatuga tuttavaks Arula külapeo esitlusel, soovisid seda suguvõsas arutamiseks ja levitamiseks. Raamatut tutvustas Eike Tasa.
Täname Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgruppi, KÜSK-i ja Valgamaa KOP-i, kõiki toetajaid ja koostöötegijaid raamatu ilmumisele kaasaaitajaid. Projekt on rahastatud siseministeeriumi kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.




10 oktoober 2014

Arula koolihariduse algusest 250 aastat

Saame sügisel veel kokku!
Sel aastal möödub 250 aastat Arulas koolihariduse algusest.
Mõtlesime kooliaegade mälestuseks, ühistööna valminud pingile, tahvlikese panekut 25. oktoobril kell 13.00 kunagise Rebaste kooli juures. 

Praegu elab seal Anne Heinap, kelle tütred Helgi ja Liidia on lahkesti nõus meid oma talu mail vastu võtma.
Autod saab jätta Emalätte juurde. Sealt tuleb 200 meetrit edasi jalutada pingini.
Hiljem teeme väikese kohvipausi Lutsul, räägime huvitavatest seikadest Arula koolides ja Arula mail.
Võimalus on muretseda raamat Arula koolide lood, kel seda veel pole.
Võta ka sõber kaasa.

Arula Emaläte suvel

Arula Emalättel käisid noored, Miina ja Roland Järve talust, oma ühise elutee algust tähistamas.

Mauri Mändoja räägib Emalätte ajaloolisest tähtsusest Arula kogukonnas sajandeid tagasi. See püha paik võlub oma salapära ja tänapäeva kandunud lugudega paljusid.


Naabreid vaatamas

  Käisime Hargla kultuurimajas vaatamas naiste kootud kardinaid, linikuid ja kuulasime mis tehtud mis teoksil.

Nägime Kaldavere talus omatehtud vesijalgratast ja kaigastest disgolfivõrku, mängisime rohutirtse.

 Lapsele kiik ja isale jõusaal.


17. Tartu Rattamaraton



  Kes siis Maratonist midagi ei tea. Pakkumine suurem kui nõudlus.

Nõudlus suurem kui pakkumine või on tasakaalus.

Kes rattaga, kes jalgsi, kes telefoniga.

Valgamaa orienteerumispäevakute lõpetamine


Autasustamine ja loosimine.

Kõik kes maldasid pildistamise äraoodata. 
Need inimesed lihtsalt ei kujuta oma elu ette ilma, et aegajalt metsas ei viibitaks. Iga kord orienteerumisrajale minnes ootab sind ees rajameistri poolt ette valmistatud uus väljakutse. Kunagi ei ole see samasugune kogemus, vaid alati kordumatu. Raskeks tööks ei saa seda ka kindlasti nimetada, sest see on enda vaba tahe – ise on ju see huviala endale valitud ning teatakse, mille nimel, mis eesmärkidel ennast liigutatakse. Arula külas on huvitavaid orienteerumisüritusi juba aastaid peetud.




05 august 2014

Ilmjärve kirik ja Arula

 3.augustil õnnestus triatloni jalgratturite vahelt läbi lipsata ja Ilmjärve jumalailmutamise kirikusse jõuda kus toimus Jumalik liturgia.
Natuke kiriku ajaloost.
 Kirik on ehitatud 1873.aastal Baltimaade kindralkuberneri kindraladjudant Albedinski eestvõttel kroonumõisa maa peale, Püha Sinodi eraldatud rahaga. Kiriku plaani valmistas ja ehitamist juhtis insener-arhitekt Baumann. Ikonostaasi Ilmjärve kirikule kinkis Peterburi kaupmees Dmitri Stepanovitsch. Kiriku kaks suurt kella kaalusid vastavalt 42 ja 18 puuda. Mõlemad kellad olid keiser Aleksander II poolt kingitud.
Ehitus oli maakivist, risti kujuline, viie torniga ja köetav. Kiriku juures asub 6 ha suurune surnuaed, milline õnnistati 1849.aastal.
1925.aastal oli kirikus siseremont ja restaureeriti kujusein.
Osa peresid ja Arula lapsed, kes käisid Äpsi õigeusu abikoolis, olid ka Ilmjärve kirikuga seotud.
1846, kui esimene luterlane õigeusklikuks salviti, samal aastal võeti luteriusust õigeusku 3152 inimest ja pandi alus kogudusele.


Kiriku ümber ja kirikus on äratehtud suur töö, et täna selline ajalooline sündmus saaks toimuda.
Kõdunenud põranda alt on tulnud nähtavale ilus kalasabamustriline parkett.

1944. aasta sõjategevuses oli kannatada saanud nii katus, osa torne ja sisustus. Uskumatu mis tänaseks on ära tehtud ja korrastatud aga palju tööd on kindlasti veel ees.

 Liturgial teenisid EAÕK metropoliit Stefanus ja teised EAÕK vaimulikud.

Üle pikkade aastakümmnete oli jälle võimalik Ilmjärve kirikut näha ka seest.

Ilmjärve kogudus oli üks esimesi vene apostlik-õigeusu kogudusi, mis 1848. a. asutati.
Siia on kuulunud ka Laatre ja Sangaste kogudus, vastavalt haldusjaotusele. Jumalateenistusi peeti alguses ligi kolmel aastal selleks kohandatud kellatornita abihoones, mis ei meenutanudki kirikut ja
3 väikest kirikukella rippusid tulpade otsas.
 1848. aastal müüs krahv von Berg ajutise kiriku Sangaste peremehele Grünerile, kes sellest elamu ehitas. Ilmjärve kroonumõisa ehitatud viie torniga väikeses puust kirikus peeti jumalateenistusi 1884.aastani.


Taimi Käos kirjutas Ilmjärve kirikust 2007 aastal nii:
Väätsa talu peremees Mats Saks Sangaste vallast Mäekülast, Ants Must Laukülast ja Kaga Rein (perekonnanimi teadmata) Pühajärvelt võtsid 1841. aastal ette ohtliku teekonna Riiga piiskop Irinarhi (Popovi) juurde, et minna õigeusku vastu võtma.
Mehed läksid jalgsi, leivakotid seljas, kadakased kepid käes, pastlad kaenla all (et need enneaegu ära ei kuluks, pandi jalga alles õhtul, ilma viluks minnes). Nad sammusid kõrvalteid mööda läbi metsade, soode ja rabade, et kinnivõtjatest mööda hiilida. Riiga nad jõudsid ja said, mida hing igatses.
Kodus sattusid aga mõisniku viha ja põlu alla. Ants Must sai Pihkvasse põgeneda ja elas seal pool aastat. Mats Saks varjas end sõbraliku rehepapi abiga mõisa rehes kogu suve, naine kandis talle öösiti süüa. Kõige halvemini käis Kaga Reinu käsi – ta vangistati ja peksti mõisniku käsul surnuks.
Ilmjärve koguduse asutamise päevaks loetakse 4. (16.) aprilli 1846, kui esimene luterlane õigeusklikuks salviti. Samal aastal võeti luteriusust õigeusku 3152 inimest ja pandi alus kogudusele.
Esimene kirik asus Sangaste vallas Mäekülas ja ametlikuks nimeks oli Sangaste kogudus. Jumalateenistust peeti selleks ehitatud majas. Ehitusmaterjali maja tarbeks andis Sangaste mõisa omanik von Berg. Talumehed vedasid mõisnikult saadu kohale ja ehitasid ajutise kahe aknaga kiriku, millel puudus alusmüür ja mis oli viis sülda pikk ja neli sülda lai (10,67 × 8,53 m). Kellatorni polnud, kolm kella rippusid tulpade otsas. Kuigi ehitis meenutas rohkem heinaküüni kui kirikut, peeti selles aastatel 1846–1848 jumalateenistusi.
17. detsembril 1847 oli liikmeid nii palju, et kogudus jaotati kaheks iseseisvaks koguduseks: Ilmjärve ja Laatre.
Ilmjärve kroonumõisa maa-alale ehitati 1848. aastal sinodi raha eest väike viie torniga puust kirik. See pühitseti issanda ilmumise auks. Koguduse liikmeid oli selleks ajaks üle 3000. 1849. aastal õnnistati kiriku juures sisse ka surnuaed.
Kui kirik Mäekülas tegevuse lõpetas, siis Berg müüs sealse ajutise kiriku ühele Valga tiislerile, kes kasutas materjali oma isikliku maja ehitamiseks. Peagi sai selgeks, et Ilmjärve kroonumõisa maale ehitatud kirik on kitsas. Jumalateenistusi peeti 1848.–1873. aastani.
Uus maakivist tellisääristega kirik ehitati 1873. aastal Püha Sinodi eraldatud rahaga ja Baltimaade kindralkuberneri kindral-adjutant Albedinski eestkostmisel insener-arhitekt Baumani kavandi järgi. Kirik pühitseti 6. jaanuaril jumalailmumise auks.
Kujuseina kinkis Peterburi kaupmees Dimitri Stepanovitš. Samal aastal kinkis keiser Aleksander II kaks suurt kella – üks 48 puuda, 32 naela ning teine 18 puuda, 35 naela raske. Ehitati ka kirikuteenrite elumajad.
Preestrid, diakonid ja köstrid töötasid kiriku juures asuvais koolides tasuta. Preestrid olid kõikide kirikukoolide juhatajad kogu kihelkonnas. Selline kord oli kehtiv igas õigeusu koguduses üle Baltimaade. Rahvaharidust pidasid vaimulikud oma õilsaks ülesandeks.
Ilmjärve kogudusel oli rohkesti koole. Ilmjärve kihelkonnakool tegutses aastatel 1851–1919. Abikoolid olid Ilmjärvel (1874–1889), Laukülas (1861–1918), Tsäpste-Pisastes (1861–1918), Pringis (1863–1869), Kureveres (1865–1907), Keenis (1869–1901) ja Restus (1869–1889).
1921. aastal pühitseti sisse uus surnuaed.
Kogudust on teeninud Pihkva vaimuliku seminari lõpetanud preestrid Aleksandr Poletajev (1845–1858) ja Nikolai Tsetikov (1858–1874) ning Riia vaimuliku seminari lõpetanud preestrid Aleksei Sverev (1874–1881), Sergei Azelitski (1881–1893), Aleksander Vassiljev (1893–1898) ja Dionisi Oberpahl (1898–1917).
Imjärve koguduse silmapaistvaim preester oli Aleksander Eller, kelle rahvas Priipalust ära kutsus. Ta töötas Ilmjärvel aastatel 1918–1936. Aleksander Ellerit peeti tubliks koolmeistriks. Õigeusu lauluraamatutes on suur hulk tema kirjutatud laule. Õigeusu häälekandjas Uus Elu olid tema kirjutatud artiklid. Ta kirjutas luuletusi, kutsus võõraid preestreid ja laulukoore esinema – peeti vaimulikke kontserte ja kontsertjumalateenistusi.
1925. aastal oli kirikus siseremont ja restaureeriti kujusein.
1944. aasta sõjategevuses kannatas kiriku katus, osa torne ja sisustust. Kirikut on mitu korda rüüstatud. 1979. aastal rööviti armulaua karikas, armulaua leibade taldrik ja muid armulaua talituse hõbedast esemeid. Varaste saagiks langesid suur aujärje evangeelium ja vasest käerist. Kaduma läksid ka Kristuse surilina ja 12 keskmise mõõduga pühakuju.
Sama aasta 16. oktoobril langes varaste saagiks kujuseinast neli ümmargust pühakuju, kolm kuju altarist ja kaks kuninglike uste kõrvalt.
Pärast Aleksander Ellerit teenisid kogudust Martin Raid (1936–1937), Koann Värk (1937–1949) ja Arkadi Must (1949–1973, kuni surmani). Edasi hooldas kogudust mitraülempreester Valentin Savin kuni 1994. aastani, st surmani. 2000. aastal asus kogudust hooldama isa Orenti Mägi, 2005. aastast töötab seal Margus Raissar.
Muinsuskaitse Valgamaa vaneminspektor Mari-Liis Paris ütles, et Ilmjärve kirik on seepärast omapärane – vaatamata pommitabamustele ja rüüstamistele on see arhitektuuriliselt autentsena säilinud.

04 august 2014

Otepää külade päev Pilkuse külas

Pilkuse külas toimus palaval suvepäeval nii mõndagi.

Külavanemad toodi kohale.

Rahvast oli kohal peale Pilkuse küla ka Vana Otepäält, Kappermäelt, Arulast.

Kohvik ootas juba pidulisi.
Võistlus käib. Kuidas küll õunaga kurikat ümber lüüa?
Kes saab pikema kartuli koore?
 Naiste sangpomm ja võistlejaid oli mitmeid.
Lõpuks ujuma Pilkuse järve.