Tere. Tore, et siin oled!

Blogis anname ülevaate Arula küla tänastest tegemistest nii pildis kui sõnas.

01 detsember 2015

Märka tegusaid ühendusi 2015

Arula küla oli üks kümnest selle aasta nominentidest konkursil "Valgamaa MTÜ ja väärt kodupaik 2015"
Parimad MTÜ-d olid: Lüllemäe rahvaõpistu, Tõrva Noorte Liit ja Stuudio Tiina.
Videot saab vaadata:
http://www.valgamaalane.ee/3414417/video-maakonna-tegusad-uhendused-palvisid-tunnustuse

Arula küla esindus eesotsas Voldemar Tasaga

Arula küla esindus: Mauri Mändoja, Esti Seer, Silvia Mägi, Eike Tasa, Voldemar Tasa. Maavanem Margus Lepik austas meid oma kohalolekuga.

Meie selle aasta üritustest vaata külapidu. 596 aastat esmamainimisest:
http://arulakyla.blogspot.com.ee/2015/05/arula-kevadpeost.html

Ferdi Sannamehe 120 sünniaastapäeva tähistamisest:
 http://arulakyla.blogspot.com.ee/2015/07/ferdi-madsal-ja-lutsul.html
Valmis film F.Sannamehe päevast: https://www.youtube.com/watch?v=GFl-PSi7r-s
Katkend kunstiajaloolase Enriko Talvistu kõnest Madsal:  v=oocJz7iqK9E&feature=youtu.be
 Madsal on nüüd skulptuur Sannamehe mälestuseks.
Emaläte sai oma rebase:
 http://arulakyla.blogspot.com.ee/2015/07/rebane-emalattele.html

Panime Arula bussipeatusse uue infotahvli ja Emalättele veeanalüüsi tegusa Teeme ära päeva tulemusena:
  http://arulakyla.blogspot.com.ee/2015/06/tegime-ara.html

Korraldasime Arula mõisamaa tutvustamiseks matkad koolidele marsruudil:
 Meegaste (Struuve meridiaani punkt, tuuleveski asukoht), Emaläte (Emajõe algus), Rebase talu dendroaed, Arula põline asulapaik mõisasüdames, Lutsu talu vesiveskina, küla- ja kultuurielu keskusena, Madsa talu skulptor Ferdi Sannamehe ja puulõikemeistri L. Kompuse sünnikoht. Ajalugu, kohalikku pärimust jagasid: Tõnu ja Galina Meegastel, Mauri Emalättel, Ahti oma dendroaias, Eike ja Volli Lutsul, Silvia Madsal.

Osalesime Valgamaa veskitee projektis ja selgitasime omakandi veskite asukohti ja ajalugu. Valmis veskitee kaskaadi ja ajaloo stend, mis asub Lutsu talu teeotsas. Veskitest saab lugeda meie ajaloo lehekülgedelt:

Toimus avatud veskite päev: 
Meegaste tuulikust saab lugeda lähemalt:

Sangaste lossis võtsime vastu tänukirja Valgamaa Partnerluskogult:
 http://www.valgaleader.ee/et/uudised/374-partnerluskogu-taenuohtu

Valgamaalane külastas sel aastal Arula küla:
  http://www.valgamaalane.ee/3133001/kuuendat-polve-arulane-maret-lentso-peab-kula-monusaks-elamiskohaks

 http://www.valgamaalane.ee/3133007/arula-vannid-on-kuulsad-terves-euroopas

http://www.valgamaalane.ee/3133009/arula-kula-rikkaliku-ajaloo-ja-poneva-kultuuriparandiga-kogukond

 Tähistasime naistepäeva: http://arulakyla.blogspot.com.ee/2015/03/ilusat-naistepaeva.html
Meenutasime aasta alguses mitmeid meiekandi mehi.
Kirjutasime mitu projekti ja saime rahastuse F.Sannamehe päevaks. Projektiga saime ka külale telgi.
Meie külaga on võtnud ühendust mitmed inimesed kelle suguvõsa on siin elanud juba 17.sajandist alates.
Annetati meile ka suguvõsa 100 lk raamat. Kõik võivad sellega tutvust teha Lutsul. Väga põhjalik ja huvitav.
Vist oligi kõik. Lühike tagasivaade sai päris pikk.
 Kõik me elasime oma igapäevast elu ja jõudsime ka midagi külana ära teha.
 Uskumatu!
Rõõme on alati hea jagada. Muredes oleme tihtipeale üksi.

19 november 2015

Arula küla nägu


 Väga põnev oli ajakirjanduse vahendusel näha meie küla taevast. See nägu on Arula - Sihva tee lähistel.

http://www.valgamaalane.ee/3405051/varsked-aerofotod-louna-eestist-pakuvad-ootamatuid-avastusi
 Valgamaalt jäi kaamerasilma ette Otepää lähistele talumaa põllule joonistatud 30meetrise läbimõõduga naerunägu.
 Maa ameti foto


Valgamaalt jäi kaamerasilma ette Otepää lähistele talumaa põllule joonistatud 30meetrise läbimõõduga naerunägu.

08 september 2015

12 september avatud veskite päev Eestis

2015. aastal tähistatakse Euroopas tööstuspärandi aastat ja Muinsuskaitseamet kutsub kõiki huvilisi tänavustel Euroopa muinsuskaitsepäevadel tutvuma meie tööstuspärandiga.
Eesti on väike ja minevikus valdavalt põllumajandusest elatunud maa, ometi on meie ajaloos väga põnev peatükk ka tööstusel.
Kas olete mõelnud sellele, mida tähendab „Rauaniit“, kust on saanud oma nime Sitsi mägi, Niidi, Lõime jne tänavad Tallinnas või Viskoosa Hiiumaal. Kui palju meil on veski- liitelisi koha- ja perekonnanimesid? Kas teadiste, et Eestis on juba 18. sajandil toodetud peegleid ja portselani, 20.sajandil  allveelaevu ja võidusõiduautosid? Et Eestis on olnud üle 3000 tuuliku ja ligi 800 vesiveskit, et 19. sajandil kulus enamus kartuli- ja viljasaagist mitte söögiks vaid hoopis viinavalmistamiseks?
Ligi 10% Eesti 6000st ehitusmälestistest on otseselt seotud tootmisega – viinavabrikud, meiereid, veskid, masina- ja laevaehitustehased, linavabrikud ja puuvillamanufaktuurid, paberitööstused jne. Tööstusega on aga seotud ka töölisasumid ja –asulad, teede- ja raudteedevõrk jne jne.
Tööstustel on ajaloos seega olnud suurem mõju inimeste argiipäevale ja eluolule kui me täna tajume. Säilinud lubjaahjud, viinavabrikud ja telliselöövid räägivad põnevaid lugusid ja on enamasti olulised maamärgid. Tööstusehitised on siiski üldjuhul oma olemuselt asised ja otseselt seotud tehnika arenguga. Sestap on selle mälestiste liigi saatus keerulisemgi kui kirikutel, mõisatel või uhkeldavatel elamutel, mille väärikus on sageli põhjalikult süvenematagi näha.
Muutunud maailmas on suur osa tuhandetele inimestele tööd ja leiba andnud hooned jäänud kasutuseta.
Mitmed neist mastaapsetest ehitistest on osutunud suurepäraseks näiteks vana ja uue ühitamisel. Nii on Fahle maja ja Rotermani kvartalis sündinud võimas sümbioos ajaloost ja tänapäevast. Samas tuleb tunnistada, et suur osa tööstuspärandist on sisuliselt hävimas. Kultuurimälestiste riiklikku registrit analüüsides torkab teravalt silma, et valdav enamus avariilistest mälestistest on just nimelt viinavabrikud, meiereid ja veskid. Kibeda tõdemusena tuleb tunnistada, et paljud tööstusmälestised on avamatagi „avatud mälestised“, kus juurdepääsu takistavad vaid ohtlikud varingud ja rinnuni nõgesed....
Ligi pooled Eestis riikliku kaitse alla võetud tööstuspärandist on vesi- ja tuuleveskid. Suur osa nende omanikest on tõelised veskifanaatikud, kes hoiavad ja tutvustavad pärandit, aga olulisem veelgi on see, et nad tegelevad tõsiselt veskite kaasaegse kasutusega, taastuvenergia tootmisega ja tasakaalu otsimisega loodusressurside kasutamise ja loodus- ning pärandihoiu vahel. Seetõttu teeb ka Muinsuskaitseamet tänavustel muinsuskaitsepäevadel koostööd veskiomanikke ja –huvilisi ühendava MTÜga Eesti Veskivaramu ja avatud tööstuspärandi päeval 12. septembril on avatud kümned ja kümned veskid kõikjal üle Eesti.

17 august 2015

Ida Ertel ja Tartu Ülikool



Naised lubati Tartu ülikoolis meestest täitmata kohtadel õppima esimest korda sada aastat tagasi – 17. augustil 1915.
Tsaariaegsesse ülikooli immatrikuleeriti kuni 1918 kevadsemestrini ühtekokku 556 naisüliõpilast.
“Tartu ülikooli esimestest naisüliõpilastest väärib eraldi tähelepanu vabakuulajana õppinud Ida Ertel, kes suutis saada Venemaal advokaadiks, hoolimata sellest, et juristiametit Vene riigis naistele kohaseks ei peetud,” lausus Tartu ülikooli muuseumi teadusdirektor Lea Leppik.
“Arvati, et naised ei sobi hingeliselt, vaimselt ega füüsiliselt ülikoolis õppimiseks, rääkimata teaduse tegemisest. Lisaks kerkisid üles moraaliküsimused,” rääkis Tartu ülikooli muuseumi kuraator Terje Lõbu. “See oli aeg, kui naised pidid vaeva nägema ja lihtsalt ootama, mil ühiskond, sealhulgas õppejõud, hakkaksid neid meesüliõpilastega võrdseks pidama.”
Loe kogu artiklit:


http://novaator.err.ee/v/yhiskond/8f49ad63-3305-4f25-8d44-0da95da99432/tana-100-aastat-tagasi-lubati-naised-tartu-ulikooli-parisuliopilasteks

Kuidas oli Ida Ertel seotud meie Arula koolijuhataja Aliide Erteliga?